Vana Baskini teater naerutab igihalja komöödiatükiga

Kadri Adamson ja Meelis Sarv on etenduses abiellunud nii, et viimane ei mäleta sellest midagi. Foto: Peeter Langovits

Viienda sünnipäeva puhul tõi Vana Baskini teater lavale Soome kirjanduse suurmeistri Mika Waltari komöödia «Hilinenud pulmaöö», mis oma meelelahutuslikku rolli igati täidab.

««Hilinenud pulmaöö» on just selline komöödia, kus sa saad kaks tundi naerda, aga sa ei pea selle üle eriti pead vaevama.» Nii kirjeldas uut näidendit Vana Baskini teatri eestvedaja Aar­ne Valmis.

Lugu ise keerleb selle ümber, kuidas Meelis Sarve kehastatav mees on alkoholiuimas abiellunud naisega, keda mängib Kadri Adamson, ja ei mäleta sellest järgmisel hommikul mitte midagi.

Siis aga saabub värke abielupaari koju mehe rikas ameeriklasest onu, kellele nood ei tohi abiellumisest midagi rääkida, sest vastasel juhul jääb mees suurest pärandusest ilma. Onu rollis särab Eesti Draamateatri näitleja Guido Kangur ning segadust lisab veelgi naise söakas ema ehk Ene Järvis.

Sellest nelikust naerutab publikut enim Kangur, kelle ülevoolav, šovinistlik ja ameerikalikult priiskav tegelaskuju on vast kõige tõetruum.

Kuna tegevus toimub 90ndate Soomes, ei ole eestlastel säärase olukorraga kuigi raske samastuda, sest onu botased, teksatagi ja dollaripakk selle taskus näitasid tol ajal Eestiski lausa kuninglikku staatust.

Nii käib onu ümber lipitsemine, luiskamine ja lõputu tragikoomiline jant, tänu millele jääb teisejärguliseks minimaalne lavakujundus ja kohati ka näitlejate ülemängimine ning loost kujuneb kandev ja naljakas tervik.

Vana Baskini teatrile tuleb au anda, et nad viivad teatrit Tallinnast välja ja et neil on välja kujunenud oma vaatajaskond.

Ja kui rääkida uuest etendusest, siis ei näe ma küll ühtegi põhjust, miks see peaks suvel laineid löönud Jan Uuspõllu «Ürgmehele» alla jääma.

Ainuke erinevus oli see, et tänu suurele reklaamikampaaniale ja ürgmeesteks kehastunud Tanel Padarile ja The Sunile käis seda etendust vaatamas Vana Baskini teatri omast poole noorem publik.

Tegelikult räägivad aga mõlemad etendused naise ja mehe vahelistest suhetest ning kellele meeldis «Ürgmees», sellele julgen soovitada ka «Hilinenud pulmaööd».

Kommentaarid