Kogenud meresõitjate tarkus päästis hiidlased jäävangist

FOTO: Repro

Hiiumaa ettevõtjate ja omavalitsuste soov tuua Saaremaaga ühendust pidav parvlaev Kõrgelaid abistama Heltermaa–Rohuküla liini lõppenuks praeguste ilmaolude tõttu hiidlastele ilmselt täieliku jäävangistusega.



«Kui me tulnuks eelmisel nädalal vastu hiidlaste soovile viia Kõrgelaid Heltermaa–Rohuküla liinile Harilaiule appi, siis oleks me piltlikult öeldes kõik munad ühte korvi pannud ja praegu oleks mõlemad korraga katki,» ütles praamiliiklust kureeriva Väinamere Liinide tegevjuht Urmas Treiel.



Rasked jää- ja ilmaolud Hiiumaa ja Läänemaa vahelisel laevaliinil põhjustasid selle, et eile liinil ainsa sõidu teinud parvlaev Harilaid kulutas Hiiumaalt mandrile jõudmiseks kümme tundi. Juhul kui samal liinil sõitnuks ka praegu Hiiumaa ja Saaremaa vahel kurseeriv Kõrgelaid, tähendanuks see ilmselt sama suurt jõudlust ehk kogu Hiiumaa oleks eile jäävangi langenud.



Nüüd vähemalt pidas Hiiumaaga eilse päeva jooksul regulaarset laevaühendust Triigi–Sõru liinile jäetud Kõrgelaid, mis suutis päevas teha mitu reisi ja tagada nii saareelanikele võimaluse autoga Saaremaa kaudu mandrile pääseda.



«Kui hiidlased selle ettepaneku tegid, siis ütlesid meie aastakümneid merd sõitnud inimesed, et see ei ole sugugi hea mõte, pigem vastupidi,» rääkis Treiel. Tema sõnul meenutasid parvlaevade kaptenid 2000. aastat, kui Heltermaa–Rohuküla liinil kulus rasketes ilmastikutingimustes ühe otsa läbimiseks isegi 13 tundi.



Ka siis, kui jää ei segaks laevaliiklust Heltermaa–Rohuküla liinil, ent madala veetaseme tõttu ei saaks suured laevad seal endiselt ajutiselt sõita, poleks Kõrgelaid toonud hiidlastele Treieli sõnul kaubamahtude osas mingit leevendust, vaid pigem vastupidi.



Ta ütles, et Kõrgelaid suudab Hiiumaa ja Saaremaa vahel teha päevas hea ilmaga kuni kuus edasi-tagasi reisi, ent Heltermaa–Rohuküla liinil on see arv parimal juhul neli.



See tähendab, et soovi korral pääseb Hiiumaalt Saaremaa kaudu ära või vastupidi pea poole rohkem inimesi, sest neil on võimalus mandrile jõuda suurte probleemideta kulgeva Kuivastu–Virtsu praamiliini kaudu.



«Pealegi toonuks laeva ajutiselt liinilt äraviimine meile suuri raskusi Triigi–Sõru liini uuesti avamisel,» rääkis Treiel. «Kui nädal tagasi suutnuks tollaste jääoludega sõita Kõrgelaiuga Heltermaale kohale 12 tunniga, siis praegu võtaks sealt kriisiolukorra lahenemise järel tagasisõit vanale liinile aega ilmselt päevi.»



Et ilmateade lubab tänaseks Hiiumaa ja Läänemaa vahelise  Väinamere eilse erakordselt madala veetaseme – üle 90 sentimeetrit alla keskmise – tõusu, peaks praamiliiklus laevafirma kinnitusel täna suuremate probleemideta kulgema. BNSi teatel langes ka Tallinnas merevee tase eile pärastlõunal 96,7 sentimeetrini alla keskmist taset, mis on madalaim tase alates meretaseme regulaarse mõõtmise algusest 1842. aastal.



Laevareis Hiiumaalt mandrile kestis terve öö


Parvlaeval Harilaid reisinud 11 inimese reis mandrile kestis ööl vastu eilset kümme tundi – retk algas kell üks öösel Heltermaalt ja lõppes kell üksteist hommikul Rohukülas.



Parvlaeva kapten Ants Mets rääkis postimees.ee-le, et tavaliselt kestab reis Hiiumaa ja mandri vahel poolteist, tugeva jääga kuni kolm tundi.



«Aga möödunud ööl tugeva tuule ja tuisuga kittis need kanalid lund täis, puhus kõik selle jääsodi lumega segamini,» selgitas kapten. «See on selline pehme vatine mass, kanalid on kõik seda täis ja laev praktiliselt ei liigu.»



Laev murrab seal aeglaselt läbi, kui vaja, võtab hoogu ja liigub korraga 10–15 meetrit edasi.



Hiidlastele ei ole selline sõit Metsa kinnitusel midagi erilist. «Vähemalt vanematele, sest siin on kunagi ka üle ööpäeva sõidetud,» rääkis ta.



Harilaiul saab ka süüa ja sooja jooki ja salongis on soe; kapteni sõnul reisijad öösel magasid.



Eelmisel nädalal Virtsu sadamast Hiiumaa ja mandri liinile toodud Harilaid on sellest ajast alates põhiline ülevedaja.



«Veetase on nii madal, et suuremad laevad ei saa sõita, ja sellepärast see vana Harilaid siia tuli. Vähemalt mingi ühendus on säilinud,» sõnas Mets. «Laev täis ei ole. Ilmselt on inimesed aru saanud, et liiklusega on probleeme. Vahepeal on olenevalt veetasemest ka Scania osa reise teinud,» lisas ta.

Tagasi üles