Ülejärgmisel nädalal on Toompeal kaks päeva pühendatud ainult tööpuuduse arutelule, kus erakondadel on võimalik pakkuda oma lahendusi, kuidas vähendada töötute arvu, mis isegi ametlikult registreerituna pürgib 100 000 ligi, kirjutab Argo Ideon.
Parteid võitlevad tööpuuduse vastu kõnedega
5. veebruar 2010, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval, 16. veebruaril toimub riigikogus tööpuuduse debatt ettevõtluskeskkonna võtmes, algatajaks majanduskomisjon. Neljapäeval, 18. veebruaril võistlevad parteid aga ideedega tööpuuduse tagajärgede leevendamiseks, algatajaks sotsiaalkomisjon. Mõlemat teemat arutab parlament riiklikult tähtsa küsimusena.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu (IRL) ütles, et tegemist ei ole teema topelt ülerääkimisega, sest arutelude sisu ei kattu. Niisugune lahendus, kus võitlusele tööpuudusega pühendatakse lausa kaks päeva, lepiti kokku kõigi fraktsioonijuhtide nõupidamisel riigikogu esimehe juures tänavu jaanuari algul.
«Iga fraktsioon saab esitada oma nägemuse, kusjuures ettevõtluskeskkonna arutelul on keskmes töökohtade loomine, teisel arutelul aga tööpuuduse sotsiaalsed tagajärjed,» märkis Reinsalu Postimehele.
Töötud parteide fookuses
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson põhjendas parlamendi töös kahe päeva eraldamist töötuse üle väitlemiseks sellega, et tööpuudus on kiirelt kasvanud terve möödunud aasta. Tema sõnul puudutab töötus juba 15 protsenti tööealistest inimestest, kuid siiamaani ei paista olevat ühtegi töötavat plaani trendi ümberpööramiseks.
«Arutelud on mõeldud ideede väljapakkumiseks nii poliitikute kui ka ekspertide poolt, et neid ideid siis seadustada,» sõnas Simson. «Otsus hoida lahus töö kaotanud inimeste sotsiaalne toimetulek ning töökohtade loomist soosiv majanduskeskkond oli üksmeelne.»
Peaaegu terve eelmise aasta ei olnud tööpuudus Eesti poliitilistes debattides esiplaanil, ehkki kahed valimised andsid parteidele suurepäraseid võimalusi ideede olemasolul neid rahvale kampaaniates esitleda.
Opositsioon tõstis esile valitsuse vähest tegevust töökohtade loomisel ja Keskerakonna linnavõim korraldas Tallinnas suurt avalikku tähelepanu pälvinud reisisaatjate palkamise sotsiaalsete töökohtadena. Poliitilise võitluse keskmes olid pigem lihtsalt küsimus Andrus Ansipi valitsuse jätkamisest või tema kukutamisest, seadusandlikud trikid Tallinna valimiskorralduses ning Venemaa riigitegelastele kehtestatud Schengeni sissesõidukeelud.
Valitsusliit küll tunnistas tööpuuduse probleemi, ent koalitsiooni põhiline aur ja töömaht kulus rasketele eelarvekärbetele eurotsooniga ühinemise nimel.
Olukord muutus aga selgelt pärast oktoobrikuiseid kohalikke valimisi, eriti just 2009. aasta lõpus, kui tööpuuduse kasv ei pidurdunud ning avaliku sektori defitsiit oli eri võtetega eurokõlblikkuse piiresse kahandatud. Ühtäkki muutus tööpuudus ka võimupoliitikute retoorikas prioriteetseks lahendust vajavaks küsimuseks.
Reformierakonna esimees Ansip pühendas näiteks kõnes parteikongressil 12. detsembril tööpuudusele ja töökohtade loomisele hulga minuteid.
«Mõistagi pole kriisi lõpust mõtet rääkida enne, kui tööpuudus on langema hakanud. Kas valitsusel on üleüldine plaan tööpuuduse vastu? Jah, muidugi on. Ja päris töötav plaan, mitte naljaplaan,» nentis peaminister.
Vastanduvad võtted
«Mis on tegelikult parim ravim tööpuuduse vastu? Mõistagi päris töökohad. Kust päris töökohad tulevad? Ainult investeeringutest. Investeeringutest infrastruktuuri, investeeringutest teadus- ja arendustegevusse, kultuuriinvesteeringutest,» lisas ta.
Ansip vastandas seega päris töökohti Tallinna sotsiaaltöökohtadele, mida ta nimetas «kollasteks neoonvestideks».
Edasi on läinud juba võistluseks, kes suudab töötusetõrjet kõige tähtsamana näidata. Valitsuse juhtpartei kongressil valitud uus juhatuse koosseis kuulutas 13. jaanuaril, et Reformierakonna selle aasta prioriteet ongi töötusevastane programm – õigemini selle edasiarendamine.
IRLi esimees Mart Laar aga teatas äsjases kongressikõnes, et sel aastal otsustataksegi valitsuse õnnestumine või ebaõnnestumine tööpuuduse kasvu peatamise järgi. Ta ütles, et töökohtade loomine tuleb muuta võimalikult lihtsaks ja kasulikuks, lubas nii maksukoormuse vähendamist, ettevõtetele töökohtade loomiseks antavate toetuste kasvamist kui töötute suuremat sotsiaalkaitset.
Opositsioon, kes on üritanud juba mullusest lüüa Ansipi kabinetti kriitikaga loiduse asjus tööpuudusega tegelemisel, on välja käinud ka oma ideed.
Lubaduste paraad
Keskerakond pakkus näiteks hiljuti välja eelnõu, mis oleks töötu inimese tööle võtnud tööandja vabastanud uue töökoha pealt üheks aastaks sotsiaalmaksu tasumisest (maksu oleks pidanud teatud ulatuses tasuma riik). Eelnõu lükati aga tagasi.
«Riik maksab toimetulekuks miljardeid, kuid ikka on ligi 40 000 inimest, kes otsinud tööd juba üle aasta, väiksema toetusega kui minimaalseks toidukorviks kulub,» ütles Keskerakonna fraktsiooni juht Simson. «Töökohtade loomise osas on riigil aga ette näidata vaid 2009. aastal 189 palgatoetusega loodud töökohta.»
Sotsiaaldemokraadid on aga näiteks pakkunud eelnõu sellest, et riik peaks maksma lisaks 450-kroonist lapsetoetust neile lastele, kelle töötud vanemad ei saa ei töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust.
Rahvaliit jälle korraldab järgmisel nädalal spetsialistidega töökohtade loomise ümarlaua. «Arutelu tööpuuduse ümber on muutunud puhtakujuliseks populismiks – iga poliitik annab lubadusi, mida hiljem täita ei suudeta,» teatas ürituse põhjenduseks erakonna esimees Karel Rüütli.
Kommentaar
Andrus Saar
sotsioloog
sotsioloog
Eesti majandusolukord on muutunud sedavõrd keerukaks, et tööpuudus võib seada ohtu ka euro saamise ja mitte ainult selle – ka riigi võimekuse tervikuna.
Kuivõrd realistlikud on erakondade jutud tööpuudusega võitlemisest? Tõepoolest, mitmesuguseid meetmeid on ju olemas.
Üks võte on selline, kus ettevõtja saab võtta endale uue töötaja, aga näiteks poole tema palgast tasub riik. See on reaalne meede, aga tekib küsimus, mis sfäärides see töötab. Eelkõige tuleb see kõneks lihttöötajate puhul.
Teine meede on sotsiaalsed töökohad. Ka siin on küsitavusi, aga teatud tulemus on olemas ja midagi vähemalt tehakse.
Tööpuuduse vastu aitab ka riigi investeerimisabi ettevõtetele.