Esimese eestlasena võib kosmosesse lennata internetiärimees Raivo Hein – pilet taevareisile on mehel igatahes juba ostetud.
Raivo Hein teel tähtede poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui päris täpne olla, on tööpakkumisportaali cvkeskus.ee looja ja Moonfish Media nõukogu liige Raivo Hein (43) maksnud ära kümnendiku kaks miljonit krooni maksva reisi hinnast. Nüüd ootab ta kosmosereisi korraldavalt maailmakuulsalt ärimehelt Richard Bransonilt edasisi juhtnööre ja ka kuupäeva, millal reis teoks saab. «Ehk lendan kosmosesse aasta või paari pärast,» mainib Hein, üks enam kui 400 registreerunust.
Korraga lennutatakse kaaluta olekusse kuus inimest. Heina sõnul on ta reisiks valmis, tervis on korras ja kuus kuud tagasi sai ka suitsetamisega lõpparve tehtud. «Mitte reisi pärast, aga see tossamine hakkas tervisele mõjuma,» mainib mees.
Bransoni endaga kohtub Hein tänavu juunis Marokos, kus loodab koos seltskonnaga ratsutada ja lennata õhupallidega. Hiljem minnakse koos Istanbuli Arvo Pärdi teose maailma esiettekannet kuulama.
Kuigi abikaasa Marilin ei sattunud sugugi vaimustusse, kui mees teatas, et ees seisab kosmosereis, oli just tema see, kes kuus aastat tagasi kinkis kaasale teleskoobikataloogi. Tellitud teleskoobist polnud paraku pikalt rõõmu, sest see varastati lihtsalt ära.
Mõni aeg hiljem koduõue rajatud observatooriumiga tekkis jälle see probleem, et Tallinnas on halb taevas – reostatud ja liiga valge. Nii ostiski Hein kaks ja pool aastat tagasi talukoha Saaremaa loodenurka Selgase külla, kuhu ehitas endale teise observatooriumi. See asub pere suvemajast paarisaja meetri kaugusel ja talvel pääseb sinna ligi vaid ATVga rallides, aga see-eest on taevas tuhat korda parem kui Tallinna servas Veskimöldres.
17-tolline teleskoop vajab veel paikasättimist ja seadistamist. «Nagu ikka keeruliste asjade puhul, kõik päriselt ei klapi. Näiteks üks kruvi ei sobi paika ja nüüd tuleb see Tallinna sepa juurde viia,» selgitab peremees õhinal.
Saaremaa teleskoobi toru, mille Hein tellis USAst, sobiks isegi teadustöödeks. Sellest suurem on ainult Tõravere observatooriumil. «Nüüd on mul tehnika olemas, aga ma pole veel enesearendusega nii kaugele jõudnud, et päris teadust tegema hakata,» tunnistab Hein.
Hea tehnika olemas
Aga millest üleüldse nii suur huvi tähtede vastu? Taevasse piilus Hein oma sõnul aeg-ajalt juba lapsena ja kõik seal toimuv tundus huvitav. Nüüdseks on huvist saanud tõsine hobi, mis võtab suure osa mehe ajast. «Hea tehnika on mul olemas, Saaremaalt loodan saada ka hea taeva,» ütleb Hein. Samas tuleb osata need kaks asja nii täpselt omavahel ühendada, et lõpptulemuseks oleks head pildid.
Kuidas seda saavutada, õppis Hein eelmisel sügisel USAs.
«Taevast päris nii ei pildista, et klõps ja korras,» jutustab harrastusastronoom, endal silmad säramas. Eri filtrid – punane, roheline, sinine –, siis tuleb see kõik kokku panna, pildistada valgust kaks tundi filtrita, seejärel veel lihtsalt müra ehk musta tausta. Lõpuks peab selle kõik üksteisest eraldama, et puhas objekt pildile saada.
«Loomulikult keeratakse värve natuke peale, et pildid ilusamad paistaksid, aga üle ei tohi ka pingutada,» räägib Hein.
Siinkohal võib mainida, et kui näiteks loodusfotode töötlemiseks – nende arvutisse allalaadimiseks ja Photoshopi programmiga ülekäimiseks – kulub kümmekond minutit, siis kosmosepiltide töötlemine võib nõuda üle kaheksa tunni.
Vahel võib pildistamine lõppeda ka nii, et tähed lihtsalt tüütavad ära. Tüdimus kestvat tavaliselt siiski vaid kuni järgmise selge ööni. Tähtede pildistamist saab alustada üldjoontes augustis ja jätkata oktoobrini. Uuesti saabuvad selged ööd jaanuaris, aprillis aga lähevad ööd liiga valgeks.
Tähed taevast alla
Kui nüüd mõnele meenus kunagine lubadus kallimale taevast tähed alla tuua, võiks seda uuendada ja ka teoks teha – nimelt saab Heina kaudu armsale inimesele isikliku taevatähe kinkida. Tema täheregistri kodulehel sinutaht.ee on olemas tähepaketid ja seni on mees müünud Eestimaal armastajatele umbes tuhatkond tähte. «See on emotsiooni müümine ja austusavaldus inimesele, kellele soovid heameelt valmistada,» lausub Hein.
Aga kui nüüd naasta ees ootava kosmosereisi juurde – kas hirmu ei ole? «Mis siin ikka karta ja ette muretseda, elada tuleb praeguses hetkes,» leiab Hein. «Keerulistes olukordades on aga abi paarist lihtsast tõest, mis aitavad positiivsust säilitada ja stressiga toime tulla.
Üks on kindel – positiivse mõtlemiseta läbi ei saa. Sinna juurde käib kindlasti soovitus elada üks päev korraga. Ega keegi meist ei tea ju, mida homne toob. Selline mõtteviis aitab ka tööstressi puhul, mis paljuski tuleneb sellest, et päevast päeva oodatakse sinult vaid parimaid tulemusi.»
Mõelge positiivselt
Inimestel, kes siiski kartma kipuvad, soovitab Hein endalt küsida: mis on halvim, mis minuga juhtuda võib? Kaotan töö? Aga kui tõenäoline on, et see juhtub just minuga?
Niimoodi positiivselt mõeldes on Hein ise leidnud ikka ja jälle oma elus tasakaalu. Kuigi – mida rohkem mees taevateadusesse ja kosmosesse süüvib, seda sagedamini tekib tal tunne, kui väiksed, tühjad ja mõttetud mutrikesed on tegelikult inimesed võrreldes suurusega meie ümber, mida on võimatu hoomata. Lähim täht asub Maale nelja valgusaasta kaugusel, aga et seda valguskiirust saavutada – või isegi kümnendit sellest –, kulub inimestel veel tuhandeid aastaid.
Kas kuskil mujal universumis elab ka mõistusega olendeid? «Minu klassikaline vastus on, et kuna ma ise neid näinud ei ole, siis ma ei saa väita, et on,» ütleb Hein. «Aga oleks väga imelik, kui neid ei oleks.»