Läinud aastal sajandat aastapäeva tähistanud Pärnu maa-arhiivi ähvardab kokkuhoiu tõttu sulgemine, arhivaalid kolitakse Rakverre ja töötajad koondatakse.
Pärnu maa-arhiivi ähvardab sulgemine
23. juuli 2008, 08:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa-arhivaar Endel Sarapuu on hämmingus: veel möödunud aasta sügisel kinnitati rahvusarhiivist, et arhiiv Pärnus jääb. Kokkuhoiu põhjendust ei pea Sarapuu vettpidavaks, kirjutab Pärnu Postimees.
«Meie rendisumma Pärnu linnale on ligikaudu 140 000 krooni aastas ja seda rahvusarhiivi 70 miljoni kroonise eelarve juures,» räägib Sarapuu. «Palkadest ma ei räägigi, sest arhiiv pole rahateenimise koht, siin peavad töötama pühendunud hullud, heas mõttes.»
Rootsi arhiivindustegelane Knud Rexed on öelnud, et inimesele peab alati jääma võimalus öelda «ei» elektronposti eelistamisele tavaposti ees või veebi kasutamisele ametnikuga silmast silma rääkimise asemel. Euroopa Liidus peab klienditeeninduses alles jääma neli võimalust ametiasutusega suhtlemiseks: kirja teel, veebi kaudu, telefonitsi ja vahetult ametniku endaga. «Miks tahetakse pärnakatelt see valikuvabadus ära võtta?» küsib Sarapuu.
«Invaliidist pensionäri ei saa saata Lääne-Virumaale dokumenti otsima. Kodu-uurija ei pea oma identiteeti uurima Valgas,» lisab maa-arhivaar.
Pärnu maa-arhiiv ei tegele ainult uurijate ja klienditeenindusega, ei väljasta pelgalt vastuseid arhiivipäringutele. Vastavalt arhiiviseadusele on ülesandeid rohkem, Pärnu maa-arhiivil oma põhimääruse kohaselt ligi kümmekond.
Olulised on kohalike asutuste dokumendid, sest nad väljendavad seda, kuidas juurutatakse keskvõimu poliitikat praktikasse, või peegeldavad kohalikust vaatepunktist lähtudes olulisi protsesse ning regionaalset eripära. «Just regionaalset eripära on Lääne-Virumaalt võimatu hinnata,» arvab Sarapuu.
16 aastat arhivaarina töötanud Reeli Ziius ütleb, et väga ümmardatult on 1000 inimesel aastas Pärnu arhiivist midagi tarvis. Pool neist saab soovitud andmed ja pool tuleb saata asutusse, kus vajalikud dokumendid asuvad. Probleemi ei teki igapäevastel Interneti kasutajatel, kuid vanemal inimesel läheb arhiivivõrgustikus orienteerumine raskeks. Infot jagavad kõik arhiivid Eestis, kuid Pärnu linna ja maakonda puudutavaid andmeid on märksa kergem kohapeal hallata.
2007. aastal käis maa-arhiivis endise hooneregistri hoonetoimikutest majade plaane ja jooniseid vaatamas 192 inimest. Oma toimingud said nad tehtud poole tunniga. Rakverest samade andmete otsimisel pikeneb aeg kuni ühe kuuni.
Pärnu maa-arhiivi järelevalvealuste asutuste nimekirjas on üle 200 asutuse. Nemadki peavad hakkama nõu mujalt küsima.
Pärnu ümber on arhiivinduslikus mõttes tekkimas tühi ruum – lähimad maa-arhiivid on Märjamaal, Haapsalus ja Valgas. Nii suures linnas nagu Pärnu peaks riiklik arhiiv siiski olema.
Rakverre edasi-tagasi sõiduks kulub kaheksa tundi ja ligikaudu 300 krooni, uurimisaega arhiivis jääb paar tundi. «Pärnu maa-arhiivi sulgemisele peab vastu seisma, et lapsed pärast näpuga ei näitaks: see laskis siit kõik ära viia,» muigab Sarapuu kibedalt. Ta tahab arhiivi osas kuulda nii omavalitsuste kui Pärnu maavanema arvamust.