Peaminister Andrus Ansip rääkis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et riigile kuulub 3000 objekti, mida riigivalitsemiseks vaja ei ole.
Riigile kuulub ligi 3000 ebavajalikku hoonet
18. veebruar 2010, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaministri sõnul ei ole ministeeriumid ja riigiasutused väga huvitatud kasutu kinnisvara müümisest, kuna müügiprotsessi korraldamine nõuab väga palju kulutusi. «Nii inimressurssi, kui materiaalseid kulutusi. Ja võib hiljem tekitada süüdistusi, et pole õige hinnaga müüdud ja saadavad tulud ei ületa tehtud kulutusi,» selgitas peaminister.
Ansip lisas, et objektide arv ei olegi tegelikult määrav, oluline on näiteks ruutmeetrite arv ametniku kohta. Ta märkis, et teemaga tuleb tegelda. «Need objektid ajaga lagunevad, mitte nende seisund ei parane.»
Valitsus sai täna rahandusministeeriumilt ülevaate riigi kinnisvarainventuurist, mille eesmärk oli anda tervikpilt riigi kinnisvaraportfellist. Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas, et suund on kogu riigile kuuluva kinnisvara koondamisele riigi kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) kätte. «See on keeruline ja sisaldab ka erandeid, näiteks julgeolekuga seotud kinnisvara on üks erandeid,» ütles Ligi.
Rahandusministeerium toonitas, et kinnisvarainventuuri valmimine annab riigile võimaluse järeldusi teha. «Kuidas parandada kinnisvara haldamist ja kasutamist, kuidas loobuda ülemäärasest ja kasutada otstarbekamalt olemasolevat,» loetles Ligi.
Tema sõnul asub riik nüüd koostama täpsemaid nimekirju ja plaane. «Eelkõige on selle vedajaks RKAS. Kiiremini tegeldakse üldotstarbelise kinnisvaraga - büroohoonetega. Rohkem aega kulub eriotstarbelise kinnisvaraga,» rääkis rahandusminister.
«Et kõik üle anda - seda tulemust me ei pruugi saavutada. Aga positiivseid näiteid töötavast süsteemist saab tuua Soomest,» rääkis Ligi.
Minister rõhutas, et objektide arvu asemel tuleks tegelikult silmas pidada hoopis nende pinnakasutust. «See on äärmiselt ebavõrdne. Kohati elatakse liiga kitsalt ja kohati ületab töötaja kohta tulev pind oluliselt mõistlikke piire.»
Ligi tunnistas, et mingil juhul ei ole otstarbekas see, et ministeerium täidab ka majavalitseja funktsiooni.