President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei tasu ennast petta lootusega, et tööpuudus hakkab kiiresti kahanema.
Ilves: lahendusi töötusele tuleb otsida ideede seest ja tabude tagant
24. veebruar 2010, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilvese sõnul ootab kõige valusama küsimusena meilt täna vastust tööpuudus. «Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil,» rääkis president.
Tema sõnul peavad nüüd kõik - nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad - pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada.
«Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu,» rääkis Ilves.
«Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi lahendamisel on meil vaja olla ainulaadsed, sest seda ei tee meie eest ära keegi,» tõdes president.
Ilvese sõnul ei tasu ennast petta lootusega, et tööpuudus hakkab kiiresti kahanema. Kakskümmend aastat tagasi tabas Soomet samasuguse ulatusega majanduslangus ning siis taastus majanduskasv kahe aastaga, ent tööhõive hakkas kasvama alles kuuendal aastal.
«Meil on kohustus säilitada tööta jäänud inimeste eneseväärikust. Abi saamine pole vääritu. Mitteabistamine on vääritu,» märkis president.
Tema hinnangul on käes õige hetk enesele tunnistada, et tööturg ei allu mitte meie rajatud süsteemile, vaid süsteem peab kohanema tööturul valitseva olukorraga. «Erinevalt eelmise suure kriisi ajast on meil nüüd töötuskindlustus ning seetõttu oleme paremas olukorras. Aga paljud on olnud ilma tööta juba nii kaua aega, et nad on jäänud arvestatava töötutoetuseta,» nentis Ilves.
Kui eelarvepuudujäägile kehtestatud vajalik piir vähegi lubab, siis tuleb presidendi sõnul otsida võimalusi pikendada töötutele väljamaksete perioodi töötukassast.
«Tööpuuduse üks valusaid tagajärgi, vaesus, puudutab eriti lapsi. Peretoetus on mõeldud ju lastele, aga kui sellest rahast on sunnitud elatuma ka vanemad, siis tuleb järelikult mõelda täiendavatele toetustele,» kõneles Ilves.
«Me oleme leidnud tuge Euroopa Liidu abimeetmetest. Palgatoetus ja maksusoodustused väiksema konkurentsivõimega inimeste töölevõtmiseks on mõistlikud sammud. Julgustan tööandjaid neid võimalusi maksimaalselt kasutama. Just ettevõtjad ju ongi töö andjad.»
Palju kõneainet tekitanud sotsiaalseid töökohti ei tohi Ilvese sõnul karta, sest nende eesmärk on säilitada töölkäimise harjumust ja vältida käegalöömise sündroomi. «Ent tööpuuduse sisulisi probleeme see ei lahenda,» märkis ta.
«Kriisi üks õppetunde ütleb, et tööpuudus pole jagunenud ühtlaselt. Näiteks kurdavad infotehnoloogia firmade juhid just praegu, et neil napib tööjõudu. Napib inimesi, kes on kodus reaalainetes, loodus- ja inseneriteaduses. See on selge märk õpilastele, lapsevanematele ja Eesti hariduselu suunajatele: mitte vältida õppeaineid, mis täna tunduvad raskemad ja nõudlikumad.»