Eripensionireeglite muutmine pälvis huvigruppide meelepaha

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti rahatähed

FOTO: AFP / Scanpix

Valitsuse kava kaotada kõik eripensionid ja varasema pensionilemineku võimalused kõigile peale presidendi pälvis ettearvatult huvigruppide meelepaha, mistõttu valitsus võttis probleemi arutamiseks aja maha.



Novembris võttis valitsuskabinet vastu põhimõttelise otsuse, et kaotatakse kõik eripensionid ja muud pensionisoodustused. Neljapäeval pidi valitsus arutama sotsiaalministeeriumis valminud eelnõusid, mis pidid uue süsteemi täpselt paika panema, ent selle arutamine lükati edasi ja poliitikud on sel teemal väga sõnaahtraks muutunud.



Kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Hannes Toomsalu kritiseeris valitsuse kava, sest ta peab vägagi tõenäoliseks, et see tekitab kaitseväele tõsiseid personaliprobleeme.



Kaitseväelastel on töö iseloomu tõttu hulk piiranguid ja kohustusi, mida teistel pole, ning seda tuleb Toomsalu sõnul kuidagi kompenseerida. Näiteks ei saa kaitseväelane valida oma elukohta, vaid läheb sinna, kuhu saadetakse.



Kaitseväelane peab olema valmis oma elu riigi kaitseks ohverdama. Neil pole lubatud kuuluda erakonda või äriühingusse ja neile kehtib hulk muid käske ja keelde.



«Kui nüüd kaotada sotsiaalsed garantiid, millest algaastatega võrreldes on jäänud järele üksnes varasem ja kõrgemalt tasustatud väljateenitud aastate pension, jäävad järele üksnes nõuded ja piirangud,» lausus Toomsalu. «Küsigem, miks noor ja elujõus mees peaks siis minema kaitseväkke, kui palgatingimused on samad kui tsiviilteenistuses.»



Pensioniekspert Lauri Leppik lausus, et eripensionide ja muude pensionisoodustuste kaotamine on miski, mida riik peab korvama, et tööturul endiselt konkurentsivõimeline olla, mistõttu võib see peatselt tekitada vajaduse riigiametites palkasid tõstma hakata.



Ta nõustus, et näiteks 55-aastane sõdur või politseikonstaabel ei jaksa noortega võrreldes enam samasugust füüsilist koormust välja kannatada, ent tema sõnul on neil asutustel võimalik suunata vanemaid töötajaid asutuse sees ka sellisele tööle, kus füüsiline koormus pole nii suur.



Toomsalu polnud selle seisukohaga päris nõus.



«Kaitseväelased roteeruvad kolme- kuni viieaastaste perioodide kaupa. Korra teenid kusagil staabis ja seejärel võid näiteks juhtida allüksust Afganistanis või sattuda Eesti teise otsa pataljoni juhtima,» ütles ta.



Toomsalu lisas, et kaitseväelased peavad olema valmis tegutsema ka sõja ajal.

Tagasi üles