«Rieslingit» peetakse õigustatult valgete viinamarjade kuningannaks ning see on Saksamaa kuulsaim ja elegantseim marjasort. Rieslingi iseloom on mitmetahuline ja üllatav, just seetõttu on temaga kohtumine alati põnev ning meeldejääv.
Tellijale
Riesling – veinikuninganna Saksamaalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riesling» on imeline viinamarjasort ning tuleb tõdeda, et see mari istub Eesti veinigurmaanidel sügaval veres. Minu ema meenutab ikka, et hea veini sünonüüm on riesling, ja ma olen sellega meelsasti päri. Selle imelise, külmemat kliimat hästi taluva marja veinid sobituvad Eesti köögiga minu arvates kuidagi eriti hästi. Meie suuresti saksaliku algupäraga toidukultuur peakski rohkem lugu pidama Saksamaa valgetest veinidest, sest parimad rieslingid tulevad just sealt.
Rieslingi tippveinide tiitli pärast võistlevad Saksamaal kaks piirkonda: Mosel-Saar-Ruwer ja Rheingau. Esimese traditsioonid ulatuvad muistsete roomlaste aega, teine on aga oma tunnustuse saavutanud keskajal juurutatud veiniuuendustega. Moselist tulevad tipprieslingid on vähese alkoholisisaldusega, teravad, kõrge happesusega ning aroomis on tunda lillelisi noote. Need veinid on imelise komplekssusega, mis hõlmab nii happesust kui magusust. Rheingau riesling on maitseomadustelt seevastu tunduvalt täidlasem ja kätkeb endas puuviljalisi aroome.