/nginx/o/2010/03/16/332955t1h1c2d.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liit, kellele kuulub kaubamärk Eesti Eest, ei välista vaidlusi teisipäeval endiste rahvasaadikute algatusel loodava samanimelise mittetulundusühinguga, mis peaks hakkama tegelema ajaloo talletamisega.
IRL ei välista vaidlusi loodava MTÜga Eesti Eest
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
16. märts 2010, 14:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui keegi hakkab kaitset omavates valdkondades kaubamärki Eesti Eest kasutama, siis kaalume, milliseid õiguskaitsevahendeid rakendada,» ütles Isamaa ja Res Publica Liidu pressiesindaja BNSile.
MTÜ Eesti Eest loomisest teatasid esmaspäeval 1989. aastal NSV Liidu rahvasaadikute kongressi liikmeks valitud eestimeelsed saadikud, kelle sõnul peaks asutatav MTÜ hakkama vahetama, edastama ja talletama meenutusi ning ajaloo seisukohalt olulisi sündmusi ja fakte.
Fjuk ütles teisipäeval BNSile, et sai samanimelise registreeritud kaubamärgi olemasolust teada alles pool tundi tagasi. «Tõsi, nelja aasta eest kaalusid Isamaaliit ja Res Publica seda nime moodustuva ühenderakonna nimeks, kuid millegipärast põlati see nimevalik ära,» lausus ta.
Fjuk avaldas kahtlust, kas kellelgi peaks olema üldse õigust registreerida kaubamärgina sõnaühendeid, kus sisaldub sõna «Eesti», või tähist, mis on üldlevinud keelekasutuses. Siiski lisas ta, et ei pea vajalikuks minna nime pärast lahingusse.
Kaubamärgi Eesti Eest registreerimiseks esitas patendiametile taotluse toonane Isamaaliit 2006. aasta aprillis, kui Isamaaliidu juhatus ja Res Publica eestseisus olid heaks kiitnud kahe partei ühinemise. Toona sõlmitud ühiste kavatsuste deklaratsiooni kohaselt pidanuks uue erakonna nimeks saama Erakond Eesti Eest, mis otsustati aga paar kuud hiljem vahetada nime vastu Isamaa ja Res Publica Liit.
Patendiamet registreeris kaubamärgi 2007. aasta juulis kolme klassi kuuluvatele kaupadele ja teenustele, mille hulgas on ka näiteks reklaam, ärijuhtimine, kontoriteenused, haridus, väljaõpe, meelelahutus ning spordi- ja kultuurialane tegevus.