Uues julgeolekupoliitika alusdokumendis räägitakse ka lõimumisest

Foto: Peeter Langovits

«Eesti-vastane sõjaline rünnak ei ole praegu ega lähitulevikus tõenäoline,» kinnitab neljapäeval valitsuse heakskiidu saanud «Eesti julgeolekupoliitika alused», mis peaks tänavu välja vahetama 2004. aastast pärineva samanimelise dokumendi.

Eile paberit ajakirjanikele tutvustanud välisminister Urmas Paet avaldas optimismi selle üle, et NATOsse ja ELi kuuluva Eesti turvalisus on praegu tagatud paremini kui kunagi varem. Lisas aga negatiivselt poolelt asjaolu, et tänapäeval on erinevad ohud omavahel rohkem põimunud ja julgeolek on jõudnud varasemast palju rohkematesse valdkondadesse.

Üsna traditsiooniliselt mainitakse uutes julgeolekupoliitika alustes korduvalt ja väga selgelt NATOt ja Ameerika Ühendriike Eesti võimaliku vaenlaste peamise heidutaja ja riigi põhilise kaitsjana. ELi, mille kaitsepoliitika poolest Eesti siiani väga innukalt osa pole võtnud, kirjeldab mõnevõrra umbmäärasemalt ühtekuuluvustunde kasvataja ja väärtuspõhise maailmapoliitika ajajana.

Uute teemadena on julgeolekupoliitika alustesse aga sisse toodud ka näiteks sellised teemad nagu küber- ja energiajulgeolek. Paeda mainitud rohkete uute julgeolekumõõtmega valdkondade reas esinevad ka korruptsiooni tõkestamine, side- ja transpordivõrgustike tugevdamine, kliimariskid ning rahvatervise kaitse, mille puhul mainitakse Eestis laialt levinud HIVi.

Oma jälje sellesse dokumenti on ilmselgelt jätnud ka 2007. aasta aprilliööd. «Üks väga oluline põhimõte, mis selles dokumendis on ja mida varasemates pole olnud, on kodanikuühiskonna kaasamine,» märkis Paet.

«Ehk siis selleks, et me saaksime rääkida Eesti riigi tegelikust julgeolekust, on kriitilise tähtsusega, et ka ühiskond seesmiselt oleks võimeline olulistes asjades kokku leppima ja olema ühtne asjades, mis puudutavad meie julgeolekut ja allesjäämist,» jätkas ta.

Mainitud teemat kajastavad näiteks alajaotused «psühholoogiline kaitse», «ühtlane regionaalne areng» ja «lõimumine». Muuhulgas näeb kava ette rahva eneseusu suurendamist ja Eesti-vastase mõjutustegevuse suhtes vastupanuvõime kasvatamist ning lõimumisprotsessi järjekindlat elluviimist. Ohuna aga suurte sotsiaalmajanduslike ja julgeolekuriskide liigset koondumist mingitesse riigi piirkondadesse.

Paet märkis, et julgeolekupoliitika aluste eesmärgiks pole detailne valdkondadespetsiifiline arengukavade lahtikirjutamine. Küll aga saab see kõigi julgeolekut puudutavate arengukavade ja ka näiteks riigieelarvete aluseks.

Julgeolekupoliitika aluste koostamist juhtis välisministeerium, lisaks osales suurem osa ülejäänud ministeeriumitest, riigikogu välis- ja riigikaitsekomisjonid ning Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Edasi läheb dokument parlamendi ette. Riigikogulased selle sisu muuta ei saa, ainult kinnitada või tagasi lükata.

Esimest korda koostati «Eesti julgeolekupoliitika alused» 2001. aastal, kui riik veel ei kuulunud NATOsse. Järgmine ja siiani kehtiv sama paberi versioon valmis 2004. aasta suvel, vahetult pärast seda, kui Eesti oli liitunud NATOga.