Raidma: kaitseväe ressurssi kasutatakse viimase abinõuna

Ülemiste järvele hädamaandunud lennuki päästeoperatsioon.

FOTO: Kaitseväe peastaap

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma rõhutas, et on üleüldine tava, et kaitseväe ressurssi kasutatakse päästetöödel alles viimase abinõuna.

«Samas on praegu Euroopas käimas arutelud, et sellest printsiibist üle saada, et saaks kaitseväge kiiremini kaasata,» rääkis ta ETV saates «Vabariigi kodanikud».

«Kuna kaitseväe varustus omab teatavat templit,» rääkis Raidma, viidates riigisaladusele, «on tihti raske koheselt teada saada, milline tehniline ressurss neil täpselt olemas on.»

Päästeameti peadirektor Kalev Timberg kinnitas, et viimasel ajal on ka NATO tasemel hakatud läbi rääkima, kuidas kaitseväge päästetöödeks vajadusel kiiremini appi kutsuda.

«Relvajõudude kaasamine peaks olema kõige viimane abinõu, kuna nad on ikkagi relvajõud,» leidis vabatahtlik tuletõrjuja Orm Tammepuu.

Eelmise nädala lennuõnnetusest rääkides kinnitas Raidma, et päästeoperatsioon Ülemiste järvel toimus täiesti manuaali järgi

«Kütusereostuse ohu Tallinna Vesi välistas peaaegu eos ning kogu see õnnetus oli suur meediamull, tegu polnud mingi hullu õnnetusega,» leidis Tammepuu.

«Kui näiteks lennuki kütusepaagid oleks purunenud, oleks tööd jätkunud rohkemaks,» nentis Raidma.

«Kardame enim õnnetusi, mille päästetööde juhtimiseks, korralduseks ja päästetööde teostamiseks meil ei jätku ressurssi,» tunnistas Timberg.

«Enim kardan keemiaobjektide ja raudteega seotud keemiaõnnetusi,» rääkis ta. «Meil on küll kogemusi, kuid alati on läinud suhteliselt hästi, pole toimunud plahvatusi, tulekahjusid,» nentis päästejuht, lisades, et eriti kardetavad on ka võimalikud õnnetused tuumajaamadega meie naaberriikides.

«32 tundi kestnud päästeoperatsioon lennuki allakukkumisest kaldaletõmbamiseni pole palju. Kriitilised ajaressursid on inimelude päästmise faasil, esmase ohu kõrvaldamisel. Ohtu ajakriitilisuse mõttes polnud,» selgitas Timberg toimunud operatsiooni üksikasju.

«Pole ühtki riiki, kus suurõnnetuste jaoks oleks olemas kogu vajalik ressurss,» rõhutas Timberg.

Tagasi üles