/nginx/o/2008/06/03/46339t1h8f15.jpg)
Tallinna linnapea Edgar Savisaar kinnitas oma viimases blogisissekandes, et vaidlused Vabaduse väljaku ehituse ja Võidusamba osas on läbi ja ei sõltu enam parteipoliitikast.
Savisaar: Vabaduse väljaku ehitusel ei ole enam parteipoliitikaga seost
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
5. august 2008, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võib-olla ma hindan üle suviste «hapukurgiuudiste» mõju, kuid nii mõnelegi tallinlasele ja eestimaalasele on võinud sellise meedia vahendusel jääda mulje, et reformistist peaminister Ansip on see, kes on kindla käega väljas Võidusamba rajamise eest, samal ajal kui isamaalasest kaitseminister Aaviksoo ja keskerakondlasest Tallinna linnapea Savisaar selle rajamist omavahelise mõttetu kemplemisega takistavad,» kirjutas linnapea oma blogis.
Tegelikult ei ole Vabaduse väljakul parteipoliitikaga Savisaare sõnul enam midagi pistmist ning selles peitubki linnapea arvates kogu protsessi edu saladus. «Kõigil, kel on silmad, näevad täna ise, mis väljakul juba toimub ja veel toimuma hakkab.»
«Tallinna linn kulutab Vabaduse väljaku renoveerimisele üle 300 miljoni krooni , siit ka üks vastus peaministrile, miks Tallinna linnavõim läheb elanikele kallimaks kui mõni teine Eesti linn oma elanikele. Võidusambale kulutab aga Eesti riik, koos kõigi propagandakuludega, kuni 100 miljonit krooni. Kõik see on Eesti maksumaksjate raha aga ma arvan, et Eesti riik ja rahvas on seda kulu väärt,» leiab Savisaar.
Savisaare sõnul on väga oluline, et mõlemad - nii väljak kui sammas saaksid valmis kiiresti aga mitte kiirustades. «Ma ei tea, kelle idee valitsuses oli Võidusammas iga hinna eest püsti panna veel sel aastal. Igal juhul on mul heameel, et kaitseminister Aaviksoo on võtnud positsiooni, et kiirustamise tõttu ei tehta mööndusi samba planeeringus ega ehituskvaliteedis.»
«Ma tõesti ei näe mingit probleemi, kui Võidusammas avatakse järgmisel aastal näiteks 20. augustil. Hoopis vastupidi. Sellega saaksime veelkord sümboolselt siduda ühte Eestile esimest korda vabaduse toonud võidu Vabadussõjas ja praeguse vabaduse toonud 1991. aasta ajaloolised augustipäevad.»