T, 5.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rahata teadlased pelgavad ebaausust

Vahur Koorits
, reporter
Rahata teadlased pelgavad ebaausust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Teadlasele Tõnis Pehkile liiga väikese ja lühiajalise toetuse andmine tekitas viimaste aastate esimese kohtuasja Eesti teaduses.
Teadlasele Tõnis Pehkile liiga väikese ja lühiajalise toetuse andmine tekitas viimaste aastate esimese kohtuasja Eesti teaduses. Foto: Mihkel Maripuu

Teadlased jagavad iseendale iga aasta sadu miljoneid palgaraha, kuna aga nii soovide hindajad kui ka raha jagajad on ise samast potist raha taotlejad, siis kahtlustavad mõned ilmajääjad huvide konflikti.


Teadusraha jagamine tekitab pidevalt nurinat, ent sel aastal paisus üks tüli kohtuasjaks, kus läksid käiku ka süüdistused huvide konfliktis. Tallinnas asuv Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) kaebas kohtusse haridusministri käskkirja, millega anti nende teadlase Tõnis Pehki uurimisrühmale oluliselt vähem raha, kui nad küsisid ja sedagi vaid üheks aastaks.


KBFI direktor Raivo Stern kommenteeris huvide konflikti süüdistust sellega, et kui konkursi käigus teiste teadlaste projektide hindajad on ka ise sama konkursi vahenditest endale raha taotlejad, siis on selge oht, et teiste töödele antakse kehv hinnang suurendamaks oma võimalusi raha saada.
Sterni sõnul teab ta, et vähemalt ühel nende taotlust hinnanud eksperdil oli huvide konflikt, ning teemale antud madal hinne tõstatab kahtluse, et ekspert ei suutnud huvide konfliktist üle saada, vaid andis KBFI teemale kehva hinnangu.


Selle kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks tahab Stern teada eksperthinnangute autoreid. Samuti soovib ta teemat hinnanud ekspertrühma arutelude kohta infot, ent seda pole Stern saanud, sest see on TKNi reeglite kohaselt salajane.


Sterni hinnangul tohib ekspertide anonüümsust hoida ainult juhul, kui on garanteeritud, et eksperdid pole ise kuidagi seotud mõne taotletava projektiga. Ta ütles, et kuna TKN seda tagada ei suuda, siis peaksid projekte hindavate ekspertide isikud olema vähemalt tagantjärele avalikud, et niimoodi välistada võimalikke huvide konflikte.


Kohtus KBFI kaotas, TKNi otsustetegemise ja võimaliku huvide konflikti kohta kohus seisukohta ei võtnud, sest ei pidanud seda asjassepuutuvaks.
Tallinna Ülikooli professor Martin Ehala taotles eelmisel aastal Teaduskompetentsi Nõukogult (TKN) 816 000 krooni sihtfinantseerimist teadusteemale «Eesti keelekeskkonna arengu teoreetilised ja rakenduslikud tahud».


Ehala on ise TKNi liige, ent see rahataotlemist ei keela. Seetõttu taotlevad peaaegu kõik sellesse haridus- ja teadusministrit nõustavasse organisse ning teadusraha jagavad teadlased sealt ka oma teemade jaoks raha.


Ehala taotlus sai seda hinnanud ekspertidelt hindeks kolm, mis üldiselt tähendaks enamikule töödele rahast ilmajätmist, ent temale otsustas TKN raha siiski eraldada. Mõned nädalad hiljem aastalõpu viimasel koosolekul otsustas TKN aga Ehala rahast ilma jätta, tuues põhjuseks taotluste hindamiskriteeriumide ühtlustamise vajaduse.


Sellel viimasel ja lühikesel koosolekul otsustati muude teemade puhul vaid rahastamise täpseid üksikasju, mis olid eelnevatel koosolekutel otsustamata jäänud. Ehala oli ainus, kes toona rahast täielikult ilma jäi, mis tekitab küsimuse, kas haridus- ja teadusministeerium (HTM) sekkus ja soovitas mitteametlikult ekspertide kehva hinnangu osaks langenud, ent ikkagi raha saanud TKNi liikme teadusteemalt raha ära võtta.


Palju rahulolematuid


HTMi teadusosakonna juhataja Indrek Reimand sõnas, et kuigi ministeeriumi esindajad osalevad igal TKNi istungil, ei võta ministeeriumi ametnikud osa taotluste sisulisest arutelust, vaid täpsustavad vajaduse korral seda, mida võimaldab seadus ja riigieelarve.


TKNi liige ja Ehala teemat huvide konflikti vältimiseks kureerinud Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi juhataja Vello Pettai selgitas, et Ehalale raha andmise otsus oli lihtsalt esialgne, mistõttu hiljem otsustatigi raha mitte anda. Täpsemalt ei osanud Pettai selle kohta midagi öelda, sest tema viimasel koosolekul ise kohal polnud. Ka Pettai ise taotles raha ning ka sai seda, tema teema üle otsustamist kureeris Ehala.


HTMi teadusosakonna juhataja Reimand sõnas, et olukord, kus Eesti teadlased hindavad teiste kohalike teadlaste töid, on mitmest halvast süsteemist kõige parem. Kuna Eesti on väike, siis oleks ainus võimalus  huvide konflikti vältimiseks kasutada välismaiseid eksperte, ent see ajaks otsustusprotsessi Reimandi sõnul jälle kalliks.


Kui praegu maksab teadusteemade sihtfinantseerimise süsteemi ülalpidamine alla ühe protsendi sellest rahast, mida jagatakse, siis välismaiste ekspertide tihedam kasutamine kasvatab Reimandi hinnangul kulusid mitu korda, ent ei kaota täielikult huvide konflikti ohtu. Ta ütles, et ka väliseksperdid on tihti inimesed, kellel on Eestiga mingid seosed.


Tippudele jagub rohkem


Eesti riik jagas sel aastal 400 miljonit krooni teadusteemade sihtfinantseerimiseks, mis kulutatakse peamiselt teadlaste palkadele. Näiteks hoonete ehitamist ja ülalpidamist rahastatakse muudest allikatest.


Olukord, kus teadlastel pole tihti veel aasta alguses teada, kas ta sel aastal palka saab või ei, tekitab rahulolematust doktorantides, ent ka neis teadlastes, kellel pole lisasissetulekut ülikoolis õpetamise eest.


Sterni sõnul oleks ülioluline, kui teadlaste palkade maksmine oleks kindlal stabiilsel alusel ja projektidepõhine sihtfinantseerimine toimuks pigem selleks, et riik saaks arendada väljavalitud prioriteetseid alasid ja tal oleks ülevaade sellest, mida teadlased parasjagu teevad.


Reimandi sõnul on kunagi vastu võetud põhimõte rahastada teadust parimatele enam andes olnud õige, ent töö käigus on selgeks saanud ka praeguse süsteemi vead, mida HTM on asunud parandama.


Üks muudatusi, mida HTM soovib lähiaastatel seadusesse valada, on teadlase karjäärimudeli kirjeldamine. See pakub senisega võrreldes paremaid garantiisid, sealhulgas teadusasutuste rolli ja vastutust paremini kirjeldades, lisas Reimand.

Teaduse rahastamine Eestis


•    Väikesele hulgale tippkeskustele antakse Eestis tegevuse arendamiseks mitmeks aastaks suurem rahasumma. Juunis anti seitsmele Eesti tippkeskusele kokku 524 355 000 krooni Euroopa Liidu struktuuritoetuste raha.
•    Teadusteemade sihtfinantseerimise abil makstakse kinni teadlaste palgad ning natuke muid kulusid. Sihtfinantseerimist antakse üldjuhul 4–5 aastaks ning raha antakse paremate teadusteemadega tegelemiseks.
•    Baasfinantseerimise eesmärk on teadusasutustele stabiilse sissetuleku tagamine. Baasfinantseerimise mahu arvutamisel arvestatakse teadusasutuse töötajate avaldatud kõrgetasemeliste teadusartiklite arvu tunnustatud ajakirjades, valminud monograafiaid ja teadusasutusele kuuluvaid patente või patenditaotlusi. Lisaks arvestatakse positiivselt ka võimet hankida muid tulusid näiteks litsentside müügist või teistest uurimisgrantidest ning kaitstud doktoritööde arvu. Rahvusteadustele antakse eraldi baasfinantseerimist.
•    Nii magistrantide kui doktorantide uurimistöö stipendiumiteks ja muudeks uurimistoetusteks on võimalik raha saada ka Eesti Teadusfondilt kord aastas toimuvalt avalikult konkursilt.
•    Infrastruktuurikulud maksab kinni kas riik või vastavat teadusasutust omav omavalitsus.
•    Lisaks neile on ka mõned projektid eesti keele toetamiseks.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Märksõnad
Tagasi üles