Kirjandusmuuseum hakkab raamatuid digitaliseerima

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Projekti lõppedes saab elektroonilisi kanaleid kaudu ligipääsetavaks kokku 240 000 lehekülge kirjandust.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Kirjandusmuuseum plaanib Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil viia läbi projekti haruldaste raamatute ja käsikirjade digitaliseerimiseks, et hiljem oleks neid materjale võimalik veebikeskonnas vaadata.

Projekti lõppedes saab kahe aasta pärast elektroonilisi kanaleid kaudu ligipääsetavaks kokku 240 000 lehekülge eesti kultuuri seisukohalt olulisi trükiseid ja arhiivimaterjale nii kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust, Eesti Rahvaluule Arhiivist kui kultuuriloolisest arhiivist, teatas projekti juht Kadri Tüür BNS-ile.

Skaneeritavate trükiste valiku aluseks on 2005. aastal erinevate mäluasutuste koostöös valminud nimekiri «Eesti trükise Punane Raamat 1535-1850» ja tänavu koostatav «Eesti trükise Punane Raamat 1851-1917». Projekti raames skaneeritakse ka mitmeid teistes eesti raamatukogudes leiduvaid haruldaste trükiste ainueksemplare.

Töö teostavad riigihanke võitnud Tartu ülikooli, rahvusraamatukogu ja OÜ Mandragora digiteerijad ning konservaatorid.

Digiteeritud trükised arhiveeritakse digitaalarhiivis DIGAR ning tehakse kasutajatele kättesaadavaks elektronkataloogi ESTER kaudu.

Skaneeritud käsikirju säilitatakse selleks otstarbeks loodavas failirepositooriumis, millele luuakse oma kasutajaliides. Repositooriumi seadmed tarnib Infosüsteemide OÜ ning tarkvara selle kasutamiseks valmib koostöös AS-iga Piksel.

Tagasi üles