Kipakas rätsepatöö tellija keha järgi?

Alvar Loog
, ooperikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ooperi alguses toob külarahvas rehepapp Sandrile (Tõnis Mägi, ülal paremal)     ravida Koera Kaarli sulase Jaani (Rasmus Kull, keskel pikali). Loll ja ablas noor mees vaevleb hirmsa kõhuvalu käes, sest on mõisa sahvris seepi söönud.
Ooperi alguses toob külarahvas rehepapp Sandrile (Tõnis Mägi, ülal paremal) ravida Koera Kaarli sulase Jaani (Rasmus Kull, keskel pikali). Loll ja ablas noor mees vaevleb hirmsa kõhuvalu käes, sest on mõisa sahvris seepi söönud. Foto: Margus Ansu

«Rehepapp» võiks pakkuda rohkem naudingut opereti- ja muusikali- kui klassikalise ooperi sõpradele.

Varemalt laiemale üldsusele eelkõige popmuusiku ning laste- ja kooriheliloojana tuntud Tauno Aints (snd 1975) on viimastel aastatel kätt proovinud erinevate muusikaliste suurvormidega. Oratooriumile, kantaadile ja kolmele balletile lisandus nüüd täispikk ooper «Rehepapp», mis tugineb sisus Andrus Kivirähki samanimelisele romaanile.

Kivirähki teoses pole ei peategelast ega ka läbivat lugu. Ühe kalendrikuu jooksul müütilis-maagilises kronotoobis toimuvate sündmuste läbi avaneb galerii karaktereid, kel peaaegu kõigil on tavamoraali seisukohast madalaks või argimõistuse positsioonilt ebapraktiliseks peetavaid iseloomujooni. Kuid Kivirähki eetika ega ökonoomika ei huvita, tema teose raskuspunkt asub hoopis objekti valikus ning kirjelduskeele vormilises väljapeetuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles