Uuring: inimesed peavad keskkonnaküsimuste puhul mõjutamisvõimalust väikeseks

FOTO: Margus Ansu

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel värskelt valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva. Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse.

«Elanike hinnang oma võimalusele kaasa rääkida enda elukeskkonda mõjutavate  otsuste tegemisel on väga tagasihoidlik – keskmiselt vaid iga kaheksas inimene leiab, et tema võimalus kaasa rääkida otsuste tegemisel enda elukoha naabruses, linnas/vallas või Eestis üldiselt on pigem suur ning keskmiselt vaid 3 protsenti peab oma võimalust osaleda väga suureks,» seisab uuringus. «Võrreldes naistega leiavad mehed märksa enam, et saavad otsuste tegemisel kaasa rääkida, kõrgemaks hindavad oma võimalusi ka need, kes üldiselt peavad enda teadmisi keskkonna alastest õigustest ja kohustustest keskmisest kõrgemaks. Kokkuvõttes näitavad need tulemused aga seda, et Eesti elanikud on üldjoontes üsna skeptilised oma osalusvõimaluste suhtes. »

Uuringu projektijuhi ja KÕKi juristi Siim Vahtruse sõnul näitab uuring laialdaste muutuste vajadust. «Paljud vastanutest jätsid neid puudutavate otsuste tegemises osalemata, sest ei uskunud, et saaksid midagi mõjutada. Sellist suhtumist võib nimetada ka osalusheitumuseks,» selgitas Vahtrus. «Seadusest tulenevad kaasarääkimise võimalused on keskkonnalubade ja planeeringute puhul head - muutust on vaja eelkõige kodanike ning ametnike teadmistes ja käitumisharjumustes.»

Lahendustena näevad KÕKi juristid teadlikkuse suurendamist kaasarääkimise võimaluste kohta ning tõhusamate osalemisvõimaluste pakkumist. «Mõnele ruutsentimeetrile kokkusurutud lühiteade lehesabas või kümnete teiste teadete hulgas avaldatud tehnilis-juriidiline tekst ei tekita ilmselt kelleski äratundmist, et teda nüüd siiralt oodatakse olulise otsuse tegemises kaasa rääkima,» leidis Siim Vahtrus.

Lisaks keskkonnaotsustes osalemisele uuriti Eesti elanike huvi keskkonna ja seda puudutava info vastu, info kättesaadavust ning samuti teadmisi õigusliku regulatsiooni kohta. Uuringu kohaselt on eestlaste huvi keskkonda puudutava info kohta suurem kui tegelik informeeritus ning teadlikkus enda õigusest infole. Seadusi peetakse keskkonnavaldkonnas oluliseks meetmeks. 

Uuringu viis KÕKi juhtimisel läbi uuringufirma OÜ Tartu Klaster. Veebipaneeli küsimustikule vastas enam kui 330 inimest, lisaks sellele intervjueeriti ka valdkonnaeksperte - asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide esindajaid. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tagasi üles