Jaak Vilo: tasuta ei võrdu odav

Jaak Vilo Foto: SCANPIX

Ülikool ja ühiskond on edukad siis, kui kõik oma haridusest tõesti maksimumi võtavad, kirjutab TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo. Lahendus on õppelaenude mehhanismi reformimine.

Kõrgharidus on Eestis nüüd kättesaadav tasuta. Kuid ühiskonnale tervikuna ei tähenda see kindlasti, et kõrgharidus oleks odav. Eesti tippülikoolide eelarveline rahastamine on praegu paraku ikka kesine võrreldes nendega, kellega pistetakse rinda rahvusvahelistes edetabelites, ka elustandardi suhtes korrigeeritult.

Hariduse hinnal on kaks poolt. Esimene on ülikoolide endi ülalpidamine ja võimekus palgata parimaid õppejõude-teadlasi ehk ülikooli põhieelarve. Enamik kõrghariduse ja teaduse rahast lähebki ülikoolile ning jääb vähekski. Teine ja seni vähem käsitletud pool on aga tudengite endi toimetulek, kes sõltuvalt võimetest ja soovidest õpivad kas kolm (bakalau­reus) või viis aastat (magister). Doktorantuuri tuleks käsitleda pigem juba täiskasvanud inimeste töölkäimisena, kuigi riiklik töötasu selle eest ei ole veel kaugeltki ahvatlev.