Titanic kolis Tallinna Lennusadamasse

Angaaridest on saanud tohutu suur töökoda, kus ehitajad hiigelnäitust skeemi järgi valmis ehitavad. Foto: Küllike Rooväli

«Poleks arvanud, et sajand pärast laevahukku saan ma Titanicu peale tööle!» Kamp tunkedes mehi müristab trellpuuridega hiiglaslike kastikolakate kallal, mis muutuvad osadeks võetuna elegantseteks reljeefseteks seinteks, portaalideks, postideks. Algul kasti vineerseinana tundunud detail osutub teistpidi pööratuna hoopis osaks luksuslikust kajutist.

Jääb üle vaid järjekordne seinapaneel äsjavalminud vineerpõrandale tassida ja õigesse paika sobitada. Tundub imelihtne. Seda siis, kui sa tead, kuhu paneel tegelikult käib. Töökojaks mugandatud nurgas on skeemid laudadel, sülearvuti ekraanil kumab värviline näituse plaan.

Lennusadama vesilennukite angaar on töö tegemiseks üks pimedamaid kohti. Eriti selle tagumine nurk suure kaarsilla ja kõrgel lae all varitseva vesilennuki kõhu all. Just seal, kuhu allveelaeva Lembit nina ei ulatu, kerkivad ridamisi sinised seinad, valged põrandad ja sisustus. Titanicu koridorid, kajutid, suitsetamisruum…