Üks päev Rein Langi elust

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Lang
Rein Lang Foto: A.Peegel

Üleeilne päev  oleks võinud olla üks kultuuriminister  Langi triumf, aga lõppes hoopis televisiooni otse-eetris teatega, et ta astub ametist tagasi. Nimelt tunnistas valitsus neljapäeva hommikul küpseks kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Mingi paberipakk?

Lang ütleb, et see võttis tema tööajast ministeeriumis neljandiku ja tegu on vundamendi ladumisega nüüdse ja järgnevate valitsuste kultuuripoliitikale. Saavutada «selles hullumajas» paljude osapooltega kokkulepe, millega kõik on (Langi sõnade järgi) konsensuslikult nõus, ongi küllap raske ja vajab sihikindlat pingutamist.

Kujutlegem siis «seda hullumaja», kus igaühel on oma huvid (ja eelarvamused), mis vaatamata sellele, et «lihtsa  inimese» peas on kultuur õilishingede asi, tähendavad raha jagamist, kellegi töökohta jne. Selles paljusid erialasid ja  asutusi, maksumaksja raha ja «piletitulu» põimivas valdkonnas pole kerge luua midagi, mida oleks võimalik nimetada selgeks poliitikaks. Nüüd on riigikogu hinnata, kas Langi tööle koputatakse haamriga kiitvalt või laitvalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles