Emakeeleõpetajad: lugemisoskuseta põhikoolilõpetajate arv on traagiline

Emakeele riigieksami kirjutajad.

FOTO: Ove Maidla / Postimees

Eesti Emakeeleõpetajate Selts ütles PISA uuringu tulemusi kommenteerides, et poiste ja tüdrukute lugemisoskuse erinevast tasemest teeb hoopis rohkem muret see, et pea kümnendik põhikoolilõpetajaid ei oska piisaval tasemel lugeda.

Seltsi juhatusse kuuluv Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Krista Mägi nimetas hirmutavaks uuringust selgunud asjaolu, et Eesti 15-aastastest õpilastest ei oska 9,1 protsenti baastasemel lugeda.

«Olgu see tulemus pealegi maailma parim, aga Eesti rahvaarvu väiksust silmas pidades on lausa traagiline, et meie põhikooli lõpetab igal aastal hinnanguliselt üle tuhande lugemisoskuseta õpilase. Just siia oleks kiirabi vaja – logopeede, psühholooge, eripedagooge, lugemisõpetajaid,» rääkis Mägi.

Soomes on tüdrukute ja poiste vahe veelgi suurem

Poiste ja tüdrukute lugemisoskuse suurt vahet (44 punkti ehk umbes üks õppeaasta) kommenteerides ütles ta, et see on kõikides riikides erinev ja meie tulemus pole naabritega võrreldes midagi erandlikku.

«Kõikides OECD riikides on tüdrukute tulemus poiste omast parem keskmiselt 38 punkti, mis tähendab, et tüdrukud on lugemises poistest pea ühe kooliaasta võrra paremad,» ütles Mägi. Ta tõi välja, et Lätis ja Leedus on erinevus 55 punkti tüdrukute kasuks ning PISA uuringus suurepäraseid tulemusi saavutanud Soomes koguni 62 punkti. Ainult Venemaal on sooline erinevus lugemistulemustes pisut väiksem – 40 punkti.

Mägi sõnul tuleks uurida selle lõhe põhjusi. «Võimalik, et rohkem tuleks arvestada kooliküpsust ja lubada poistel kooliteed alustada aasta hiljem,» arvas õpetaja. Samas selgub uuringu analüüsist, et testitulemusi mõjutavad suuresti hilinemised ja põhjuseta puudumised, mida tuleb poistel sagedamini ette. «Seega aitaksid koolikorralduslikud meetmed,» märkis ta.

Mägi kinnitas, et suur osatähtsus lugemisoskuse kujunemisel on kodul. «PISA analüüsist selgub, et ligi 84-punktine vahe on neil õpilastel, kelle kodus on vähe ja kellel palju raamatuid,» ütles ta.

Uuringu analüüsis tuuakse välja, et õpilaste teadmised sõltuvad tugevalt raamatute arvust kodus, mis näitab kultuurilise kapitali olulisust. Õpilased, kelle kodus on alla 26 raamatu, said 84 punkti madalama tulemuse võrreldes õpilastega, kelle kodus on üle 200 raamatu.

Eesti keelt võiks õpetada rühmades

Mägi leidis, et eesti keele õpetamine vajab muutusi. «Selge on see, et eesti keele tundide arvu tuleks oluliselt suurendada, õigemini taastada mõnekümne aasta tagune olukord. Kasuks tuleks eesti keele õpetamine rühmades,» ütles ta.

«Lugemiseks ja loetu lahtimõtestamiseks on vaja aega. Esialgu on seda vaja teha õpetaja juhendamisel, hiljem oskab õpilane ise. Kui grupid on väiksed, siis on palju rohkem võimalusi funktsionaalset lugemist harjutada, õpetaja jõuab iga õpilasega arutada ja vaadata, mida ja kuidas ta teeb, kuulata iga lapse mõtteid. Kahekümne nelja ja rohkema õpilasega klassis ei ole see võimalik,» põhjendas õpetaja.

Lõpetuseks tõi ta välja, et noorte tulemused sõltuvad ka sellest, kuidas õpetaja end tööpostil tunneb. «PISA-uurijad väidavad, et tulemused sõltuvad kooli mikrokliimast ja peavad oluliseks, et õpetaja töökeskkond «tõstaks õpetajate indu ja rõõmu õpetamisel». Eesti keele ja kirjanduse õpetajad on ülemäära koormatud, millest tulenevalt ind kipub vaibuma ja rõõm kaduma,» tõdes ta.

Üleeile avaldatud PISA 2012 uuring näitas, et Eesti 15-aastaste põhikooliõpilaste tase matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes on maailma parimate seas ning Euroopa absoluutses tipus. Samas tuli uuringust välja, et poiste ja tüdrukute lugemisoskuses on terav erinevus tüdrukute kasuks – poiste saavutus jääb tüdrukute omale nii palju alla, et nad oleksid justkui aasta vähem koolis käinud.

Tagasi üles