Maapõu peidab ohte ja rikkust

, Tallinna Ülikooli ajakirjanduse magistrant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Põlevkivitootja tahab Virumaal fosforiiti uurida, aga ministeerium ei luba. Riigikogu saadikud moodustasid mäetööstusettevõtete toetusrühma. Rail Balticu raudteed tehakse selleks, et vedada Eesti tühjaks maavaradest, mida siin leidub küllaga – kildagaasist kullani. See on kimp näiteid viimaste nädalate meediast. Ühtäkki lähevad maavarad paljudele korda ja pole enam juttugi, et meil neid ei ole.

Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut tegeleb kõigega, mis puudutab maavarasid. Alates nende uurimisest kuni müügiga seotud küsimusteni. Kohtume mäeinstituudi direktori Ingo Valgmaga instituudi mäemuuseumis, mille keskmes laiub Maardu kaevanduspiirkonna makett. «Siin on Maardu järv, siin Tallinna-Narva maantee ja siin Jõelähtme prügila,» näitab Valgma. Rohelist maastikku katab hallide lõhangute võrk – pärandus fosforiidikaevandamise päevilt. «Nendesse puistangutesse on katsetatud diktüoneemakilda matmist,» räägib Valgma. On tehtud savivannid, pandud kilt sinna sisse ja kaetud saviga. Sellega on püütud vältida fosforiidi peal lasuva kilda süttimist, mis on fosforiidi kaevandamisega kaasnev nuhtlus. Mõnikord on see korda läinud, teinekord mitte.

Valgma sõnul on Eestis maavaradega seoses viimasel ajal juhtunud kolm suurt asja – tahetakse hakata graniiti ja fosforiiti kaevandama ning teha põlevkiviõli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles