Inimõiguste Instituudi ja Turu-uuringute ASi läbi viidud uuringu tulemustest nähtub, et usuvabadus Eestis on hästi tagatud.
Uuring näitab usuvabaduse head taset Eestis
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
10. detsember 2013, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usuvabaduse head taset kinnitavad nii elanikkonna küsitlusel saadud andmed kui ka ekspertide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide poolt antud hinnangud.
Uuringu aruannet tutvustati teisipäeval Tallinnas toimuval rahvusvahelisel inimõiguste aastakonverentsil.
Turu-uuringute AS uuringjuhi Karin Reivarti sõnul leidis 91 protsenti küsitluses osalenutest, et Eestis ei ole usuvabaduse tagamisega probleeme. 92 protsendi vastanute puhul usuvabadust rikutud ei ole. «Oma usulisi veendumusi on pidanud varjama neli protsenti elanikest. Selliseid juhuseid on sagedamini ette tulnud noortel,» rääkis Reivart.
Sarnaselt varem samal teemal läbiviidud uuringutega arvas 68 protsenti vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks sisalduma üldhariduse kooliprogrammis. 64 protsenti küsitletutest nõustus väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused, kuid samal ajal leidis 54 protsenti, et Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest.
«See tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest usuleigusest soovitakse siiski traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku kultuuriruumiga,» märkis Reivart.
Inimõiguste Instituudi juhatuse liige Erik Salumäe sõnul ei ole rahvusvahelistel organisatsioonidel olnud etteheiteid usuvabaduse olukorrale Eestis. «Samuti nähtub Ameerika Ühendriikide uuringukeskuse Pew Research Center 2013. aasta raportist, mis tehti kõigi maailma riikide kohta, et Eesti on nende riikide seas, kus usulisele tegevusele kehtib väga vähe piiranguid,» märkis Salumäe.
Uuringu koostajad leiavad kokkuvõttes, et edaspidi on põhjust süvendatumalt tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmisega religiooni ja usuvabadusega seotud küsimustes, kasutades selleks nii haridussüsteemi kui meedia võimalusi.
Uuring koosneb neljast osast: elanikkonna uuringust, intervjuudest ekspertidega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnangust usuvabaduse olukorrale Eestis ning ettepanekutest ja soovitustest riigiasutustele.
Turu-uuringute AS küsitles uuringu läbiviimiseks 2.- 14. aprillil 1000 inimest üle Eesti.