Mihkel Mutt: konsensuse kaitsepühak Mandela

Mihkel Mutt Foto: Postimees.ee

Kättemaksu asemel tuleviku peale mõtlemine tegi Mandelast tolerantsi ja konsensuseloomise sümboli, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.

Kui vaadata, kes kõik Mandela pärast praegu häält väristavad, ei tea, kas nutta või naerda. Aga kui järele mõtled, saad aru, et nad ei pruugigi silmakirjatseda. Mandela elus oli palju etappe ning aspekte. Näiteks kümned Aafrika diktaatorid, keda Mandelast lahutavad valgusaastad, näevad temas eelkõige kolleegi-vabadusvõitlejat. Ja nad on uhked, et tänu temale sai mustanahalisest planeedi vist kõige lugupeetum inimene.

Või Hiina ja Venemaa. Pikka aega tõlgendus Lõuna-Aafrikas toimuv «külma sõja» võtmes. Vastamisi olid kommunistidega seotud vabadusvõitlejad ANCist ja lääne tsivilisatsiooni kaitsjad. Mandela õõnestas «imperialistide» positsioone Aafrikas, tuues seega kasu Moskvale ja Pekingile. Muide, kui Mandela käis 1999 Hiinas, siis ta ei kritiseerinud inimõiguste olukorda ja koguni pahandas pressikonverentsil lääne ajakirjanikega, kes talt selle kohta küsisid. Nüüd Hiina ametlikus järelehüüdes ei mainita Mandela kunagist poliitvangistaatust (Hiinal on ju endal meelsusvange), vaid «ülirasket kauakestvat pingutust».