Alvar Ild: kuidas jagada seda, mida ei ole?

Alvar Ild Foto: Erakogu

Rikkana tuntud Viimsi valla 2014. aasta eelarvet menetledes on selgunud, et jõukusest on asi enam kui kaugel. Lühidalt öeldes on vallale pikaks ajaks võetud ülejõukäivaid kohustusi, millega toime tulla on pööraselt keeruline. Viimsi on aastaid maadelnud võlakoormaga, mis on küll vähenenud, kuid on praegu siiski 102,5 protsenti põhitegevuse tulust ehk suurem seadusega sätestatud normist. Eelmine vallavalitsus pärandas meile seisu, kus häid sõnumeid anda on raske või võimatu. Uus vallavalitsus peab silmitsi seisma mitme üksteist välistava ülesandega, peamine neist on see, kuidas kindlustada vallaelanikele kõik neile vajalikud teenused ja hüved reaalse, üsnagi piiratud rahasumma eest.

Üks asi, mis mind kui vastselt ärist poliitikasse siirdunud inimest eelarve menetlemise juures mõtlema pani, on valimiste ajastus – minu meelest on halb, et kohalike omavalitsuste valimised toimuvad hilissügisel, sest nii tuleb vast ametisse asunud vallavalitsusel esimese asjana tõtt vaadata lahkuva valitsuse kokku pandud eelarve ning valimiste eel tühjaks kulutatud valla rahakotiga. Miks ei võiks kohalike omavalitsuste valimised samuti toimuda kevadel nagu riigikogu valimisedki? Siis oleks uutel juhtidel veidigi aega atra seada. Praegu oleme Viimsis silmitsi tõsiasjaga, et eelmine vallavalitsus on meile pärandanud ca 1,5 miljoni euro suuruse puudujäägiga eelarve.

Õnneks ei ole puudujäägi puhul tegemist lausa seaduserikkumisega, sest põhitegevuse tulem on planeeritud plussmärgiga, miinus tuleb investeerimisest – ainuüksi seni võetud laenude ja kapitaliliisingu intresside maksmisele kulub tuleval aastal üle 900 000 euro. Ettevõtjana ma küll ei tihanud rahuliku südamega võtta laene, mille puhul ainuüksi intressimakseteks kuluks ligi viis protsenti ettevõtte aastaeelarvest. See tähendab, et me peame Viimsi vallamajas esimese asjana tegema radikaalse uuenduse: rakendama ranget eelarvedistsipliini. Me ei saa jätkata investeeringuteks lihtsalt laene võttes. Peame tõmbama koomale kulutusi ning kasvatama tulu, vaid nii saame rääkida kestlikkusest.