Rikkana tuntud Viimsi valla 2014. aasta eelarvet menetledes on selgunud, et jõukusest on asi enam kui kaugel. Lühidalt öeldes on vallale pikaks ajaks võetud ülejõukäivaid kohustusi, millega toime tulla on pööraselt keeruline. Viimsi on aastaid maadelnud võlakoormaga, mis on küll vähenenud, kuid on praegu siiski 102,5 protsenti põhitegevuse tulust ehk suurem seadusega sätestatud normist. Eelmine vallavalitsus pärandas meile seisu, kus häid sõnumeid anda on raske või võimatu. Uus vallavalitsus peab silmitsi seisma mitme üksteist välistava ülesandega, peamine neist on see, kuidas kindlustada vallaelanikele kõik neile vajalikud teenused ja hüved reaalse, üsnagi piiratud rahasumma eest.
Tellijale
Alvar Ild: kuidas jagada seda, mida ei ole?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks asi, mis mind kui vastselt ärist poliitikasse siirdunud inimest eelarve menetlemise juures mõtlema pani, on valimiste ajastus – minu meelest on halb, et kohalike omavalitsuste valimised toimuvad hilissügisel, sest nii tuleb vast ametisse asunud vallavalitsusel esimese asjana tõtt vaadata lahkuva valitsuse kokku pandud eelarve ning valimiste eel tühjaks kulutatud valla rahakotiga. Miks ei võiks kohalike omavalitsuste valimised samuti toimuda kevadel nagu riigikogu valimisedki? Siis oleks uutel juhtidel veidigi aega atra seada. Praegu oleme Viimsis silmitsi tõsiasjaga, et eelmine vallavalitsus on meile pärandanud ca 1,5 miljoni euro suuruse puudujäägiga eelarve.