Enn Siimer: kas maakoole on liiga palju?

Enn Siimer
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enn Siimer
Enn Siimer Foto: Elmo Riig / Sakala

Koolijuhid saavad ju samuti aru, et praeguse koolivõrguga tuleb midagi ette võtta. Aga kuidas võtta ette muudatusi nii, et maakoolide lapsi koos koolide pesuveega välja ei visataks, küsib Suure-Jaani vallas asuva Kildu kooli direktor Enn Siimer.

Viimaste aastate jooksul on suur osa maaelanikest linnadesse ja välismaale kolinud. Viimase viie-kuue aasta jooksul on näiteks Kildu kooli õpilaste arv vähenenud ligi kaks korda. Ja nii ei ole see ainult meil. Hiljuti tegime oma kooli õpetajatega ringkäigu Kesk-Eesti maakoolides ja selgus tõsiasi, et enam-vähem samasugune olukord on nii Lõuna- kui ka Kesk-Eestis.

Haridusministeerium ütleb: kui õpetajad tahavad vähemalt riigi keskmist palka saada, tuleb koolivõrku «optimeerida». Milline kaunis sõna on välja mõeldud koolide sulgemiseks.

Kildu kooli seinal on suur, kahemeetrine Eestimaa kaart, millel märgitud maakondade kaupa erineva astme koolid. Algkoolid rohelise, põhikoolid sinise ja keskkoolid punase raamatukesega. Kaart on tehtud 1990ndate keskel ja selle alusel näitavad õpetajad lastele tavaliselt Eestimaa haldusjaotust. Praeguseks on päris oluline osa neist alg- ja põhikoolidest, peaasjalikult maakoolid, nii-öelda optimeeritud. Haridusministeeriumi uue rahastamiskava rakendamisel 2014. aastal seisab suurem sulgemislaine alles ees. Omavalitsused on sunnitud just rahanappusel sulgema suure hulga maakoole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles