Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi tunnistas intervjuus Tallinncityle, et valutab südant elanike majandusliku olukorra pärast. «Majanduskriis on räsinud paljusid perekondi üle Eesti, nii ka Põhja-Tallinnas. Linnaosavanemana kohtun pidevalt inimestega, kelle majanduslik olukord on äärmiselt halb,» nentis ta.
«Kuigi töötus väheneb, on paljud inimesed sattunud kriisi tõttu olukorda, kus nad vajavad pidevat omavalitsusepoolset toetust. Paljudel on tekkinud suured võlgnevused, peamiselt on jäädud tasumata eluasemekulud, mis võib lõppeda elukoha kaotusega,» rääkis Tammemägi. «Kahjuks pole sugugi haruldane olukord, kus perekonna mõlemad vanemad on saanud küll tööd, aga sissetulek on siiski liialt madal ning jätkuvalt vajatakse toetust.»
Tammemägi kinnitas, et peab linnaosavanemana väga oluliseks teha kõik endast olenev, et kodanike toimetulek paraneks. «Kuna rahalised vahendid on alati piiratud, tuleb iga abivajaja olukorraga võimalikult täpselt tutvuda, et pakutav abi annaks maksimaalse tulemuse,» rääkis ta. «Olen varasemalt külastanud inimesi, kes soovivad linnalt eluaset, hooldavad oma lähedasi või vajavad mõnda muud linnapoolset toetust - see annab parima ülevaate tegelikust abivajadusest ja võimaldab langetada parima otsuse. Kavatsen kindlasti samalaadset töövormi edasi kasutada.» Tammemägi sõnul kavatseb linnaosavalitsus jätkata ka koostööd vabaühendustega, kes on loonud uusi vorme inimeste abistamiseks (toidupank, supiköögid, tööharjutuskeskused, lastehoid jne).
Lahendamist vajavaid probleeme on Tammemägi sõnul Põhja-tallinnas palju. «Uuel aastal tahan varasemast veelgi enam pöörata tähelepanu lagunevatele hoonetele, mis risustavad avalikku ruumi ja suurendavad riske,» rääkis ta. «Tühjadesse majadesse leiavad tee kodutud, kes kipuvad kasutama lahtist tuld ning panevad sellega ohtu nii enda kui kaaskodanike tervise. Lahendamist ootab mitu keerulist juhtumit, kus hoone omanikud oma varast ei hooli ja seetõttu on tekkinud oht naabrite varale. Võimalik, et mõne keerukama juhtumi lahendus tuleb alles peale vara sundvõõrandamist.» Linnaosavanema sõnul püütakse maandada ka tulekahjude riski linnaosas - see puudutab eelkõige puitelamutepiirkondi Kalamajas, Pelgulinnas ja Koplis.
«Lõppeva aasta kevadel koostasime programmi «Positiivne Põhja-Tallinn 2014-2018», kus on linnaosa elanike ja huvigruppide poolt reastatud 25 ettepanekut linnaosa elu paremaks korraldamiseks. Püüame anda endast parima, et programm saaks maksimaalselt täidetud,» lubas Tammemägi.
Ühe ettepanekuna soovisid elanikud täiendavate ühistranspordipeatuste loomist Sõle tänavale, see probleem leidis lahenduse juba möödunud aastal. «Jätkame linnaosa heakorrastamist ja toetame korteriühistuid läbi erinevate programmide, näiteks «Hoovid korda" ja «Fassaadid korda». Linnaosa heakorrastamise eesmärgil korraldame talguid, toetame koole ja lasteaedu haljastuse parendamisel,» lubas Tammemägi. «2014. aastal uuendame Salme Kultuurikeskuse haljastust ja rajame kaasaegse parkla. Pärast parkla valmimist paraneb kindlasti parkimiskorraldus kultuurikeskuse lähiümbruses.»
Linnaosa elanike üheks tungivaks sooviks on Tammemägi sõnul kvartalisiseste teede rekonstrueerimine. «Oleme koostanud vajaduste pingerea ja koostöös kommunaalametiga alustame selle plaani teostamist,» lubas ta.
Algaval aastal valmib Tammemägi sõnul ujulaga spordikeskuse projekt ja see võimaldab teostada elanike pikaajalise soovi rajada linnaossa kaasaegne spordikeskus. «Kindlasti jätkame liikumis- ja sportimisvõimaluste rikastamist linnaosa puhkealadel. Jätkame tervislike eluviiside propageerimist ja aitame kaasa uute liikumisvõimaluste loomisele. Külmade saabudes rajame liuvälja lisaks Stroomi rannaalale ka Lennusadama vahetusse lähedusse,» lubas ta.