Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kunnas: Eesti tõesti vajab siia rohkem USA sõjalist kohalolekut

Leo Kunnas. FOTO: Liis Treimann

Kaitseminister Urmas Reinsalu esmaspäeval Ameerika Ühendriikides välja öeldud soov näha USA alalisi üksusi Eestis võib õhukaitset puudutavas osas olla täiesti õige, leidis reservkolonelleitnant Leo Kunnas.

Kunnase arusaama järgi ütles Reinsalu USAs seda, et tal oleks hea meel näha Ameerika Ühendriikide alalise sõjalise kohalolu kasvu Eestis. See aga ei tähenda ilmtingimata baase ega maaväe üksusi, vaid algab õppustest ja üksuste osalemisest kollektiivkaitse läbiharjutamisel.

Sõjalise kohalolu teine vorm, mida Eesti Kunnase sõnul väga vajaks, on aga USA sõjaline abi.

«See oleks praeguses etapis väga teretulnud. Olukorras, kus Venemaa kiiresti moderniseerib oma sõjaväge, oleks USA abi eelkõige vaja selleks, et likvideerida Eesti olulisemad võimelüngad, milleks praegu on soomusmanöövervõimekus, miiniveeskamine ja keskmaa-õhutõrje,» ütles Kunnas.  

Ma ütleks, et USA maavägesid või mingi kontingendi paigutamist Eestisse ei ole vaja. Teine küsimus on muidugi Baltikumi õhukaitse.

Alles kolmas kohalolu tasand on USA sõjaliste üksuste kohalolek Eestis.

«Ma ütleks, et USA maavägesid või mingi kontingendi paigutamist Eestisse ei ole vaja. Teine küsimus on muidugi Baltikumi õhukaitse - see probleem on lahendamata. On selge, et NATO kollektiivne õhukaitse Leedus ei kata Eestit: nende hävitajad ei jõua siia õigeks ajaks,» argumenteeris Kunnas.

Loogiline lahendus oleks, kui õhukaitse tagaks Balti riigid ise, kuid selleks poleks meil Kunnase sõnul võimekust isegi siis, kui iga riik hakkaks panustama kaitse-eelarvesse 2,3-2,5 protsenti riigieelarve mahust aastas.

«Järelikult, me vajame rikaste riikide abi,» ütles Kunnas. USA alalised üksused võikski olla põhjendatud siis, kui need oleks näiteks Ameerika Ühendriikide hävitajad.

«On vaja moodustada NATO Baltikumi õhukaitsemissioon ja laiendada seda Lätisse ja Eestisse vähemalt nelja lennukiga igas riigis. Lennukite mehitamine võiks liitlaste vahel roteeruda või olla ka permanentne ja miks mitte ei võiks selles osaleda USA õhujõud.»

Kunnase sõnul on ta kaitseministriga aga täiesti ühel meelel selles, et muret tekitab USA üksuste lahkumine Euroopast.

«Kriitiline piir on juba käes – kui Euroopas on nii suured kaitsekulutuste vähendamised, siis on küsimus, kust peaksid tulema need diviisid, mis on määratud Baltikumi ja Poola kaitseplaani täitmiseks sissetungi korral. Kui nad peaks tulema USA mandriosast või Vaikse ookeani piirkonnast, siis te kujutate ette seda aega, mis see võtaks.»

Reinsalu:  USA sõjaline kohalolu Eestis oleks hea

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles esmaspäeval Ameerika Ühendriikides Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuses peetud kõnes, et USA üksuste kohalolek ja mõjujõud on Baltimaadele ülioluline ja Eesti ootab seda näiteks sõjaliste harjutuste, visiitide ja tugevate poliitiliste seisukohavõttude kaudu.

«Mul oleks väga hea meel näha ka USA üksuste alalist kohalolu oma kodumaal, aga ma mõistan tänaseid olusid. Siiski, Balti riigid on erijuhtum, mis vajab nii palju USA kohalolu kui võimalik. See oleks tõhus viis ka kohustamaks Euroopa riike täitma võetud kohustusi NATO ees,» ütles Reinsalu.

Tagasi üles
Back