«Paar murtud hammast õilsa eesmärgi pärast ei ole kõrge hind,» hindasid mõned Rahvaliidu kongressile kogunenud reedest seika, mil kahte leeri jagunenud parteis lasti käiku rusikad. Sõnaliste lõuahaakide saatel otsustas Rahvaliit eile iseseisvalt jätkata.
Viimaste päevade sündmuste tõttu palusid paljud sotsidki kõiki taevaseid jõude, et Rahvaliidu kongressilt sotsidega ühinemisele ometi «ei» tuleks ja kiratseva erakonna mõistlik osa lihtsalt nendega liituks.
Mõistlikkus aga ei olnud Jõhvi kontserdimajas eile just kõige levinum omadus ning iseseisva erakonnana jätkamise toetajad ei varjanud ülekeevaid emotsioone.
Kohal olnud 412 delegaadist hääletas 239 rahvaliitlast iseseisva erakonnana jätkamise poolt ja 172 toetas sotsidega ühisjõu moodustamist. Kui valimistulemused olid joovastunud võiduhuigetega vastu võetud, hõikas ninasarviku maski ehk keskerakondlikku sümbolit kandnud mees rõdult: «Kohtumiseni!»
Särtsakas kongress
Juba kongressi algus kiskus särisevaks. Päevakava kinnitamisel kõlas saalist hõikeid, mis imestasid kongressi peaidee üle. «Miks on päevakavas sotsidega ühinemise kinnitamine, mitte küsimus, kas me üldse soovime ühineda?» imestas üks proua. «Miks ei ole päevakavas uue juhi valimise punkti?» nõudis järgmine.
Pingeid ja ootusi oli täis kogu kongress. Kui Rahvaliidu aseesimees Anto Liivat kõnepulti astus, et tutvustada ühendpartei loomise põhimõtteid, hakkasid sajad kätepaarid kurjakuulutavalt kokku lööma. Ja see ei olnud kaugeltki toetusaplaus. «Delegaadid, mis te öelda tahate?» uuris koosviibimise juhataja, kui Liivat oli sunnitud oma kõne katkestama. «No aga me ei taha seda lihtsalt kuulata!» tõusis viimases reas sõjakas noor daam. «Aga me ju leppisime kokku, et oleme tolerantsed ja kuulame ära kõigi osapoolte seisukohad,» rahustas juhataja.
Reiljan lummab endiselt
Erakonna auesimehe Arnold Rüütli kõne ajal kasutas suur osa saalisistujaist kõiki Rüütli hingetõmbehetki ära selleks, et innuka aplausiga toetada mõtteid «kes soovivad ära minna, siis sotside uks on ju avatud» või «Rahvaliit jätkab iseseisvana».
Rüütli kõne lõppedes ei tahtnud aplaus vaibuda, inimesed tõusid toolidelt ning Rüütel külvati üle lillesülemitega. «Mina usun Eestimaa Rahvaliitu ja tema võimesse jätkata iseseisvalt oma poliitilist missiooni. Selle nimel tuleb aga kõvasti tööd teha,» sõnas Rüütel.
Sotside poolt oli kongressi tervitama tulnud europarlamendi saadik Ivari Padar, mitte Jüri Pihl ega Indrek Saar, kes kogu ühinemisprotsessi ajanud. Tervitusteksti saatis ka pigem Keskerakonnaga seostatud ettevõtja Oliver Kruuda, kes julgustas Rahvaliitu kindlasti iseseisvalt jätkama. «Teil on valijad, teil on toetajad,» ütles Kruuda.
Elektrisinises suvepluusis ja heledates pükstes poole kongressi ajal saali libisenud Villu Reiljan tundis end mugavalt. Ta teadis, et tema töö on tehtud ning ühinemist ei tule. Reiljani sõnavõtu järel kaikus Jõhvi kontserdimaja saalis maruline aplaus ja sõjakas noor daam viimases reas säras Reiljani lavalt laskumist silmadega saates ja lapseliku rõõmuga plaksutades nii, nagu oleks kauaoodatud valgustuse saanud.
Rahvaliidu juhi kohalt sel nädalal taanduv Karel Rüütli saatis vendade Villu ja Janno Reiljani suunas mitu vihjet. «Kas see, et meie erakonna liige on öelnud isamaaliitlaste kohta «isamaaline siga», tähendab, et ma ei tohi Margus Tsahknaga ühe laua taga poliitikat teha? Või et kui kauaaegne juht soovitas kultuuriinimestel jääda oma liistude juurde, siis loomeinimesed Rahvaliidule korda ei lähe? Ma ei ole valmis jääma minevikutaakade pantvangiks,» üritas Rüütli lõpuni Rahvaliidu inimestesse uut energiat süstida.
Endine minister Jaan Õunapuu tõdes, et rahvaliitlased käivad praegu ringi, rusikad taskus. «Suhted on pööraselt rikutud,» ütles ta. Sama mõtet kordasid väga paljud sõnavõtjad, kellest üks tunnistas, et tal on viimasel ajal küla vahel piinlik öelda, et kuulub Rahvaliitu. «Mine siis minema,» kõlas saalist hüüatus, mis oli Õunapuu lausete ehe kinnitus. Teatud osa Rahvaliidust nüüd lahkubki.