Kirjandus, mis sündis enne kirjandust

Keskaja kirjanduse antoloogia koostaja Marek Tamm arvab, et mitte meie ei vali raamatuid, vaid raamatud valivad meid. Foto: Mihkel Maripuu

Hiljuti ilmus kirjastuselt Varrak uhke «tellis» – «Keskaja kirjanduse antoloogia I», mis koondab ühte raamatusse Euroopa ladinakeelsed tekstid 4. sajandi lõpust 14. sajandi alguseni.

Ajaloolase Marek Tamme koostatud antoloogias on tekstinäiteid pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt. Teiste seas on esindatud Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Alcuin, Einhard, Pierre Abélard, Bernard Clairvaux’st, Hildegard Bingenist, Bonaventura, Iacopo Varazzest. Enamik antoloogia tõlgetest ilmub esimest korda, kokku on antoloogiasse panustanud üle kahekümne tõlkija. Kõik tõlked on varustatud sissejuhatuse ja kommentaaridega.

Marek Tamme arvates võib väita küll, et Eesti ala vallutamine ja kristianiseerimine tähendas ühtlasi keskaja kirjakultuuri jõudmist siinsesse piirkonda. «Kuigi päriselt ei saa välistada, et mingil määral tunti kirja juba enne vallutust, muutus see ulatuslikumalt mitme elusfääri oluliseks osaks alates 13. sajandist,» tunnistab Marke Tamm.