Kalle Muuli: keeleseadus

Keeleteadlane Mati Hint. Foto: EFA

Veerand sajandit tagasi ei teinud eestlastele muret veel väljaränne, vaid hoopis sisseränne. Tulevane president, kirjanik Lennart Meri ennustas, et kui migratsiooni ei suudeta pidurdada, on eestlased juba aastal 2005 oma kodumaal vähemuses.

Ennustuse paikapidavust näisid kinnitavat 1989. aasta algul avaldatud rahvaloenduse andmed. ENSVs elas 25 aastat tagasi 1,56 miljonit inimest, neist eestlasi 0,96 miljonit. Eelmisest rahvaloendusest möödunud kümne aasta jooksul oli eestlaste arv kasvanud 15 000 ja muulaste arv 89 000 võrra. Eestlaste osakaal rahvastikus oli kahanenud 64,5 protsendilt 61,5 protsendile.

Umbkeelsete venelaste ümberasustamine Eestisse oli nii kiire ja massiline, et mitte ainult Ida-Virumaa tööstuslinnades, vaid Tallinnaski polnud võimalik enam eesti keelega toime tulla. Ministeeriumides ja paljudes muudes riigiasutustes käis asjaajamine juba ammu vene keeles, aga 1980. aastatel muutus tavaliseks seegi, et ka miilits, poemüüja ja haiglatöötaja ei osanud sõnagi eesti keelt. Kakskeelsuse sildi all ligi kümme aastat kestnud sihikindel venestamispoliitika oli koos Karl Vaino lahkumisega EKP juhi kohalt 1988. aasta suvel küll lõppenud, kuid venelased pidasid «rahvastevahelise suhtlemise keeles» rääkimist jätkuvalt iseenda inimõiguseks ja kõigi teiste kohustuseks.