Holger Mölder, Vladimir Sazonov: Iraani ignoreerimise hirmutavad stsenaariumid

Holger Mölder. Foto: SCANPIX

Kuigi Šveitsis algas 22. jaanuaril rahvusvaheline Süüria rahukonverents, on laiem poliitiline perspektiiv Lähis-Idas hirmuäratav. Jättes Iraani rahuprotsessist kõrvale, on Süürias pööret tekitada väga raske ning kogu sealne olukord võib kontrolli alt täiesti väljuda.

Süüria kodusõja osaliste kutsumine ühise laua taha on suur samm edasi, ent kui eirata selle piirkonna peamisi jõude, võivad püsiva rahu väljavaated jääda hapraks. Kutse rahukonverentsile said küll paljud sealsed riigid, kuid ukse taha jäeti mõjuvõimas piirkondlik jõud – Iraani Islamivabariik. Kuigi ÜRO peasekretär Ban Ki-moon saatis kutse ka Iraanile, oli ta sunnitud selle tagasi võtma, sest Süüria opositsioon on kategooriliselt nende kaasamise vastu. Mõõduka islamivaimuliku Hassan Rouhani võit suvistel Iraani presidendivalimistel 2013. aastal avas ukse riigi suhete paranemisele läänega, kuid tee tõelise pingelõdvenemiseni on olnud pikk ja käänuline.

Teatavaid märke Iraani huvist suhteid läänega parandada võis leida juba pingete tõusust usujuhi Ali Khamenei ja eelmise presidendi Mahmoud Ahmadinejadi vahel, mis viisid selleni, et Ahmadinejadi pooldajad jäid ilma usujuhtide toetusest ning eelmise presidendi soosik Esfandiar Rahim Mashaei ei pääsenud üldse heakskiidetud presidendikandidaatide hulka. Hassan Rouhani oli pragmaatiline valik, kes rahuldas opositsiooni, kuid oli laias plaanis vastuvõetav ka usujuhtidele. Uue presidendi poliitilise programmi suur eesmärk oli suhete parandamine lääneriikidega, sealhulgas USAga.