Euroopa Parlamenti tahab kandideerida kümneid inimesi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Repro

Erakonnad valmistuvad hoogsalt 25. mail toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks, sest kandidaatide nimekirjad ja nendega ühes ka valimisprogrammid peavad paika saama hiljemalt aprilli alguses.

President peab valimised välja kuulutama vähemalt kolm kuud enne valimispäeva ehk hiljemalt 24. veebruaril. 26. märtsil algab kandidaatide registreerimiseks esitamine, mis lõpeb 10. aprillil. Erakonnad võivad valimisteks välja panna nimekirja, kus on maksimaalselt 12 kandidaati. Samuti saavad valimistel osaleda ka üksikkandidaadid.

Erakondadest on seni ainsana oma valimisnimekirja pääsejad välja selgitanud Keskerakond, kes järjestab kandidaadid ilmselt märtsi teises pooles toimuval valimiskonverentsil. Siiski on juba teada, et erakonna nimekirja kuuluvad Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikogu liikmed Kadri Simson, Enn Eesmaa, Jüri Ratas, Mihhail Stalnuhhin, Aadu Must, Priit Toobal, Aivar Riisalu, Mailis Reps, Ester Tuiksoo ja Yana Toom ning hiljuti parteisse astunud politoloog Kerstin-Oudekki Loone.

Võimalike kandidaatide ringi on sulgenud ka Reformierakond, mille valimisnimekirja pürgib 17 inimest. Nimekirja kinnitab partei üldkogu 2. märtsil.

Reformierakonnast soovivad eurovalimistel osaleda välisminister Urmas Paet, rahandusminister Jürgen Ligi, kultuuriminister Urve Tiidus, riigikogu liikmed Urmas Klaas, Kaja Kallas, Arto Aas, Rait Maruste, Aivar Sõerd, Margus Hanson, Igor Gräzin ja Laine Randjärv ning praegune eurosaadik Vilja Savisaar-Toomast.

Samuti pürgivad partei 12-liikmelisse valimisnimekirja erakonna välissekretär Priit Kallakas, noortekogu esimees Joonas Vänto, noortekogu peasekretär Anti Haugas, Järva maakonnaorganisatsiooni juht Kristjan Kõljalg ning Tallinna piirkonda kuuluv Ragnar Pikkel.

IRL ja SDE alles sõeluvad kandidaate

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valimisnimekiri selgub erakonna volikogus 14. märtsil. Erakonna esimees Urmas Reinsalu on seni võimalike kandidaatidena nimetanud riigikogu liikmeid Marko Mihkelsoni ja Ene Ergmat, Tallinna volikokku kuuluvaid Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderit ning praegust eurosaadikut Tunne Kelamit.

Parlamendierakondadest arvatavalt viimasena ehk 29. märtsil selguvad eurovalimiste kandidaadid Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas (SDE). Praeguseks on võimalike kandidaatidena üles seatud riigikogu liikmed Sven Mikser, Eiki Nestor, Marianne Mikko, Jevgeni Ossinovski ja Urve Palo, professor Marju Lauristin, Kuressaare linnapea Hannes Hanso, näitleja Liina Raud, Tallinna volinik Abdul Hamid Turay ja senine eurosaadik Ivari Padar.

Muudatus: valimistel avatud nimekirjad

Seekordsed valimised toimuvad Eestis üle kümne aasta taas avatud nimekirjade põhimõttel. Kui eelmistel, 2009. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus valituks nimekirja eesotsas olnud kandidaat, siis nüüd reastatakse kandidaadid saadud häälte arvu järgi ümber ning europarlamenti pääseb enim toetust kogunud inimene.

IRL ja Reformierakond algatasid muudatuse vahetult pärast eelmisi valimisi, kus saavutas väga hea tulemuse üksikkandidaadina europarlamenti pääsenud Indrek Tarand. Parteid teatasid toona, et nende hinnangul vastaks valimissüsteemi muudatus paremini valijate ootustele, aitaks kaasa demokraatia edendamisele ning suurendaks valijate häälte osatähtsust valimistulemuste kindlakstegemisel. Avatud nimekirjadele ülemineku otsustas riigikogu üksmeelselt 2010. aasta alguses.

Eelmistel valimistel võidutses Keskerakond

Eelmistel valimistel kogus kõige rohkem ehk 103 506 häält Keskerakond, kes sai selle tulemusega kaks kohta Euroopa Parlamendis. Europarlamenti suundusid seejärel Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, kes aga kumbki ei kuulu praegu enam Keskerakonda. Keskerakonnale järgnes häältesaagilt üksikkandidaadina europarlamenti pürginud Indrek Tarand, kes pälvis 102 460 inimese toetuse.

Reformierakond kogus valimistel 60 877 häält ning sai selle tulemusega ühe koha europarlamendis, kus asus saadikuna tööle praeguseks parteist välja heidetud ja uut erakonda looma asunud Kristiina Ojuland. IRLi nimekirja poolt andis hääle 48 492 inimest, mis viis europarlamenti varemgi seal töötanud Tunne Kelami. Samuti sai ühe mandaadi valimistel 34 508 häält kogunud SDE, keda esindab Euroopa Parlamendis Ivari Padar.

Kokku osales toonastel valimistel 11 erakonda ja kuus üksikkandidaati. Kandidaate oli kokku 101 ehk 16,8 inimest ühele kohale. Hääletamisest võttis osa 43,9 protsenti valijatest.

Esimesed Euroopa Parlamendi valimised toimusid Eestis 2004. aastal ning nendest võttis osa 10 erakonda ja neli üksikkandidaati. Kokku oli kandidaate 95 ehk 15,8 inimest ühele saadikukohale.

Hääletamas käis kümne aasta eest üksnes 26,8 protsenti valijatest. Valituks osutusid sotsiaaldemokraadid Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko ja Ivari Padar, keskerakondlane Siiri Oviir, reformierakondlane Toomas Savi ja toonast Isamaaliitu esindanud Tunne Kelam.

Tagasi üles