Reiljani kukutamiseks piisas kaudsetest tõenditest

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Villu Reiljan, Tarmo Sild ja Aivo Pärn kohtus.
Villu Reiljan, Tarmo Sild ja Aivo Pärn kohtus. Foto: Mihkel Maripuu

Poliitik Villu Reiljani süüdimõistmiseks piisas pelgalt kaudsetest süütõenditest, kümme aastat tagasi kümne miljoni dollari afääris süüdistatud toonase rahandusministri Siim Kallase puhul kohus süüdimõistvat otsust ei langetanud.



See, et Reiljanile mõisteti karistus vaid süüdistuse kasutuses olnud kaudsete tõendite põhjal, ei olevat kohtus Reiljani süüdimõistmist nõudnud riigiprokurör Triin Bergmanni sõnul mingi erand.
«Eesti kohtupraktika on kaudseid tõendeid arvestanud ka varem, mistõttu selles osas ei ole antud lahend pretsedent,» ütleb Bergmann.

Erakordne on aga see, et Villu Reiljanist sai Eesti esimene kriminaalkuriteos kaudsete süütõendite alusel süüdi mõistetud tipp-poliitik.

Eesti kohtupraktika tunneb mitut juhtumit, kus kaudsete tõendite alusel on vangi pandud tavalisi kriminaalkurjategijaid, ent riigi tipptegelastele polnud kohtu hammas seni peale hakanud.

Seetõttu kahtlesid paljud kuni viimase hetkeni Reiljani süüdimõistmises. Nagu süüdistuse esitanud riigiprokurör Triin Bergmann hiljem tunnistas, puges temagi hinge viimastel päevadel kahtluseuss, kuna riigikohtu otsuse tähtaeg lükkus edasi.

Ja kuigi Reiljani vastu ei rääkinud ükski otsene süütõend ega ütlus ning tagatipuks otsustas riigikohus tõendina mitte arvestada ärimees Aivo Pärna ja advokaat Tarmo Silla vestluse salajast lindistust, piisas tõendite kogumist sedakorda siiski süüdimõistvaks otsuseks.

Esimene ja oluline tõend seisnes ärimees Pärna eeluurimisel korduvalt antud ütluses, et temalt küsiti seoses keskkonnaministeeriumiga sõlmitava kinnisvaratehinguga raha Rahvaliidu jaoks. See, et Pärn kohtus oma ütlusi muutis, enam ei lugenud.

Sama tähtsad olid kohtus tunnistajatena esinenud Pärna äripartnerite ütlused. Nende kinnitusel mainis Pärn neile, et Reiljani leer tahab tehingu eest raha Rahvaliidule, ja uuris, kuidas ta küsitud poolteist miljonit krooni leidma peaks.

Peale selle rääkisid Reiljani kahjuks kapo salajased salvestised, kus oli pealt kuulatud nii Pärna, Reiljani esindanud advokaat Silda kui ka toonast keskkonnaministrit ennast.

Neist ühes uurib Pärn ääri-veeri Reiljanilt, kas advokaat Silla rahaküsimine on ikka õige ja saab jaatava vastuse. Pärna ajendas seda küsima kartus, et advokaat teda Reiljani teadmata koorida soovib ja raha hoopis enda tarbeks küsib.

Tagatipuks oli süüdistuse kasutada salvestis, kus advokaat Sild Pärnalt otsesõnu pooleteise miljoni krooni maksmise kohta küsib. See oli väidetavalt tingimus, et keskkonnaministeerium vabastaks aresti alt Rävala kinnistu enampakkumisel osalenud ja turuhinnast tunduvalt kõrgemat hinda pakkunud Pärna äripartneri Marcel Vichmanni kümned miljonid kroonid.

Seda, et Villu Reiljan oleks kaudsete süütõendite abil süüdimõistetuna langenud süütu kannatajana poliitilise kättemaksu ohvriks, riigikohtu esimees Märt Rask siiski ei usu.

«Seitse kohtunikku – üks esimeses astmes, kolm teises ja kolm riigikohtus – on üksteisest sõltumatult jõudnud arvamusele, et Reiljan on süüdi,» ütles Rask. «Selle järelduse põhjal puudub mul igasugune alus arvata, et keegi võis selles asjas eksida.»

Otseste tõenditeta süüdimõistmine pole kohtupraktikas erandlik

Kriminaalõiguse eksperdi, Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki sõnul pole Eestis kohtus kaudsete süütõendite põhjal süüdimõistmises midagi erakordset ja seda kinnitavad ka mõned viimase aja riigikohtu otsused.
Nii näiteks jäi hiljuti riigikohtus süüdi noormees, kes Tallinnas pangakontorist väljunud pensionäri jälitas, naisele kodutrepikojas kallale tungis ja raha ära võttis. Kuigi otseseid tõendeid oli vaid selle kuriteo kohta, kattusid tema isikukirjeldus ja kuriteo piirkond mitme varasema samasuguse kallaletungiga.

Sellest piisas, et mees nendeski kuritegudes süüdi mõista. «Eestis on seda teed mindud ja iseenesest on see õige,» leidis professor Sootak. «Kuigi pigem peaks sellised juhtumid olema ikka erandid, mitte reeglid.»
Tõendite kogumine ja nendega kohtus arvestamine on arutelu teemaks olnud eriti viimasel ajal. Seetõttu plaanib riigikohus septembris koostöös prokuröridega korraldada tõsise töise nõupidamise. (PM)

Siim Kallase süüasjas jäi kaudsetest tõenditest väheks

Kümme aastat tagasi mõistis kohus õigeks 10 miljoni dollari afääris süüdistatud Siim Kallase, kelle vastu uurimisorganid esitasid samuti vaid kaudsete süütõendite kogumi.

Sellest nähtus, justkui kavatsenuks Kallas teenida miljonite dollarite investeerimisega isiklikku kasu, kui ta toonase Eesti Panga juhina andis riigi raha bilansiväliselt Põhja-Eesti Pangale (PEP). See investeeris summa Eesti Panga kaasosalusel Šveitsi ja jäi rahast hoopis ilma.

Uurimisversiooni toetas läbiotsimisel leitud märkmik, kus ühele leheküljele olid kritseldatud kasumi jagamise protsendid, mille taga seisid toonaste pangajuhtide initsiaalid. Samuti seik, et Eesti Panga ja PEPi vaheline leping oli kummalisel kombel hävitatud ja tehing tuli välja alles audiitorite järelpäringu peale.

Kohtu alla andmise ajal rahandusministrina töötanud Kallas väitis, et raha anti PEPile vaid selleks, et see täidaks vajaliku omakapitali normi ja inimesed ei hakkaks oma raha pangast välja võtma. Et otsesed tõendid Kallase süüd ei kinnitanud, mõistis kohus ta 2000. aastal õigeks. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles