Riigikogu võttis täna vastu otsuse, mille kohaselt saadab Eesti kuni 55 kaitseväelast Euroopa Liidu juhitud rahutagamismissioonile Kesk-Aafrika Vabariiki.
Otsustatud: kaitseväelased lähevad missioonile Kesk-Aafrikasse
19. veebruar 2014, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsuse poolt hääletas 43 Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikut ja selle vastu oli 14 sotsiaaldemokraati. Keskerakonda kuuluvad riigikogu liikmed hääletusel ei osalenud.
Otsuse kohaselt võib missioonil osaleda kuni 55 kaitseväe tegevväelast alates otsuse jõustumisest kuni 31. augustini. Eesti kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus ja selle toetuselement.
Eesti üksuse osalemine missioonil on ühekordne, mis tähendab, et pärast neljakuulise rotatsiooni lõppu uut rühma Kesk-Aafrika Vabariiki ei lähetata. Küll võimaldab parlamendi tänane otsus kasutada kuni aasta lõpuni missioonil veel kuni viit staabiohvitseri.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles eelmisel nädalal riigikogus, et kaitsevägi on valmis üksuse välja saatma märtsi algusest. «See, millal täpselt Euroopa Liidu missioon algab ja saavutab oma täieliku rakenduse, selgub lähinädalatel,» lausus ta.
Missioonile siirduv üksus on praeguseks juba komplekteeritud ja on alustanud missioonieelset väljaõpet. Reinsalu sõnul on tegu Scoutspataljoni jalaväerühma ja neid toetava väikese logistikaüksusega, kellest enamiku moodustavad 2012. aasta novembris Afganistani missioonilt naasnud elukutselised kaitseväelased, kes võtavad väekaitse suurendamiseks kaasa ka Pasi soomukid.
Kaitseväe operatsioonile kulub hinnanguliselt 2,7 miljonit eurot, mis kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala tegevuskulude eelarvest. Reinsalu kinnitas, et riigikaitse arengukavas ette nähtud ülesannete täitmist missioon ohtu ei sea.
Rääkides olukorrast Kesk-Aafrika Vabariigis, ütles Reinsalu, et tegu on äärmiselt ebastabiilse ja vägivaldse kriisipiirkonnaga, kus kahe kogukonna vahel eskaleerunud konflikti pole võimalik välise sekkumiseta lahendada. Tema sõnul on Seleka-nimelise, peamiselt moslemitest koosneva ja neile vastukaaluks tekkinud, peamiselt kristlasi koondavate rühmituste vastastikuses vägivallas hukkunud tuhandeid inimesi.
«2,4 miljonit elanikku ehk pool elanikkonnast vajab meditsiinilist ja humanitaarabi. Ligi miljon elanikku ehk neljandik rahvast on põgenikud, kes vägivalla kartuses on lahkunud oma kodudest. Seetõttu on kahe kogukonna vaenutegevuse maandamise kõrval võtmeküsimuseks humanitaarabi toimetamine abivajajateni. See on aga logistiline ja julgeolekuline väljakutse,» rääkis ta.
Reinsalu märkis, et kuigi Kesk-Aafrika Vabariik näib olevat kauge ja Eestisse mittepuutuv paik, on seosed meiega ilmselged. «Eesti on osa lääne kultuuri- ja väärtusruumist ehk me püüame võimaluste piires aidata kaasa kriisiolukordade lahendamisele. Oleme osa Euroopa Liidust ning me ei ole mitte üksnes tarbiv, vaid ka panustav osa. Kui tahame tugevat Euroopa Liitu, kui tahame, et selle liikmesriigid tegutseksid ühiselt, on igati vajalik sellele ka omalt poolt kaasa aidata,» ütles ta.
Ta lisas, et kui kriisipiirkondi jaanalinnu kombel ignoreerida, on vaid aja küsimus, mil sealsed probleemid kanduvad kui mitte meie hoovi, siis vähemalt laiemasse ehk Euroopa ühisesse tagaõue, näiteks põgenikevoolu ja kõige sellega kaasnevaga. «Parem lahendada probleemid eos ja kiiresti, kui tegelda pikka aega nende tagajärgedega,» lausus Reinsalu.
Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis loodi eelmise nädala algul Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. ÜRO julgeolekunõukogu andis missiooni alustamiseks mandaadi 28. jaanuaril. Missiooni eesmärk on toetada stabiilse julgeolekukeskkonna saavutamiseks kuue kuu vältel Aafrika Liidu ja Prantsusmaa operatsioone.