Oh issand, ohkab Ülle Kaljuste ja peidab näo kätesse, mõne hetke pärast võtab ta käed eest ja vaatab siis väga-väga teraselt laval seisvale Priit Pedajasele otsa. On kolmapäev, kell näitab pisut rohkem kui pool kolm, pühapäevase esietenduseni on jäänud veel mõni proov. Üht kätt pidevalt kõrgustesse tõstev Priit Pedajas seisab lava äärel ning jagab näitlejatele õpetusi-tähelepanekuid. Ikka nii «et sa tegid seal peaaegu õigesti, aga...», «et väga hea, aga nüüd see algus…», «väga hea, aga selles kohas kipud kiirustama…» jne.