Aastapäevakõnedes muutus Eesti riik laevast pereks

Illustratsioon: Illustratsioonid: Eero Barndõk

Presidentide kõned näitavad, et riik on muutunud inimesega võrdsemaks, kuid samal ajal isoleeritumaks. Kõnedes kasutatud metafoore vaatas Urve Eslas.

Vahel me käitume nagu häbelik neitsi, kes ei julge allapoole naba vaadata, sest kardame rikkuda turumajanduse head tooni. Ometi reguleerib iga riik oma majandushuvisid ja kaitseb vajaduse korral oma siseturgu.» Nõnda kõneles Lennart Meri esimeses vabariigi aastapäeva kõnes, mis taasiseseisvunud Eestis peeti. Aasta oli 1993, neli kuud oli möödunud päevast, kui ta uue vabariigi esimese presidendina ametivande andis. Eesti sai 75-aastaseks.

Majandusvaldkonnas oli Eesti uusnoorele ja väiksele riigile omaselt oskamatu. Tegevuseks, millega tuli kohaneda ja kus end maksma panna, polnud üksnes välispoliitika, selleks oli ka tundmatu majanduskeskkond, kus vanad Euroopa riigid end koduselt tundsid, aga kus meie alles mööda seinaääri käisime. Riigi võrdlemisel häbeliku neitsiga oli Lennart Meri eesmärk näidata oma seisukohta kaitsetollide küsimuses ja vastandada Laari valitsuse avatud majanduspoliitikat koonderakondlikule. Aga lisaks sellele väljendas metafoor ka soovi julgustada riiki end kehtestama ja oma huve maailmaturul kaitsma. Minge maailma ja seiske seal enda eest, tähendas see.