Arraku üleskutse: alates neljandast lapsest tulumaks nulli

Andres Arrak.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Majandusteadlane Andres Arrak pakkus rahvaarvu vähenemise peatamiseks välja, et alates neljandast lapsest vabastataks vanemad tulumaksust.

«Minu ettepanek on, et sündimust stimuleeritaks väga jõuliselt läbi maksupoliitika,» ütles ta. Arraku arvates võiks vanemate tulumaksumäär teise lapse sünniga langeda veerandi võrra, kolmanda lapse sünniga kukuks see poole peale ja neljandast lapsest alates oleksid vanemad tulumaksust vabastatud. Majandusteadlase hinnangul saadaks see erinevalt praegustest toetustest piisavalt jõulise sõnumi.

Samas on sündivuse vähenemine kompleksne probleem, mida ühe seaduse muutmisega ei lahenda, tõdes Arrak. «Edukalt ei õnnestu sellist muutust kunagi üle elada. Ja kui ma tahaksin dramaatilisem olla, siis ütleksin, et iga liik, mis ei paljune, surebki lihtsalt välja,» ütles ta.

Praegused noored jäävad riigipensionita

«Minu kurb sõnum kõigile alla 40-aastastele on see, et neil ei õnnestu kunagi riigipensioni saada, mitte mingi valemiga.»

Arraku sõnul sõltub iga ühiskonna edu esiteks ülalpeetavate ja töötegijate suhtest ning teiseks tootlikkuse määrast. Eesti probleem seisneb selles, et riigist lahkuvad just sünnitus- ja tööealised, mis teeb meist kahaneva ja vananeva elanikkonnaga riigi. Murettekitavam on seejuures rahva vananemine, kuna ka väikese rahvaarvuga riik võib olla rikas.

Kui statistikaamet prognoosib, et aastaks 2040 on Eestis kolme töötegija kohta kaks pensionäri, siis Arraku hinnangul saab see suhe olema pigem üks ühele. «Nüüd on küsimus, kas selleks hetkeks on selle ühe töötava inimese tootlikkus kaks korda kasvanud. Ma oleksin selles osas väga pessimistlik,» rääkis ta.

Viimase 13 aasta jooksul on tootlikkus Eestis kasvanud 60 protsenti ja ei saa eeldada, et see kasvab järgmise 20 aasta jooksul veel kaks korda, ütles Arrak. «Kui ühiskonna vanuseline struktuur läheb paigast ära, kukub kokku nii riigi majandus- kui sotsiaalsüsteem. Tervishoiu- ja pensionisüsteemi pole niimoodi võimalik ülal pidada. Ja minu kurb sõnum kõigile alla 40-aastastele on see, et neil ei õnnestu kunagi riigipensioni saada, mitte mingi valemiga. Sõna «pension» jääb alles ja mingi summa makstakse, aga see ei ole asi, millest vanuigi elada, see on tupiktee,» ennustas ta.

Otsustavaks saavad järgmised 10 aastat

Migratsiooni teemal märkis Arrak, et spetsialistide töökohtade puhul on rumal sellele vastu seista, kuid Eestis räägitakse praegu juba ka lihttööde tegijate sissetoomisest. «See on väga kahe otsaga asi. Lääneriikide kogemus on, et nad (immigrandid – toim.) loovad rohkem probleeme, kui suudavad lahendada,» ütles ta.

«Kui Eesti oleks nagu Poola – 40 miljonit inimest – siis poleks probleem tuua sisse viis miljonit vietnamlast, indoneeslast või hindut, aga kuna me oleme miljonirahvas, siis kui tuua siia 200 000 teise nahavärvi ja usuga inimest, siis ma pakun, et eestlaste valulävi pole nii kõrge. Meil on ka kehv kliima ja Eesti on vaene riik. Ma ei näegi põhjust, miks sada- või kakssada tuhat lõunamaalast tahaks siia tulla. Isegi kui me ütleksime, et homme on kõik teretulnud, siis ma ei näe seda, miks keegi tahaks siia tulla,» arutles majandusteadlane.

«Ma arvan, et järgmised 10 aastat on väga kriitilised,» ütles ta ja selgitas, et praegu Eestist lahkuvad kahe- ja kolmekümnendates noored pole elanud nõukogude ajal ja neile ei piisa rõõmustamiseks vaid sellest, et poes on vorsti saada.

«Selle põlvkonna kollektiivsesse ajju on jõudnud arusaamine, et nende jaoks hoomatavas tulevikus palgalõhe kasv näiteks Soomega, mis pole ka üldse mitte rikas riik, ei kahane ja sellepärast nad hääletavadki jalgadega. Kui nüüd 10 aasta jooksul Eestis midagi väga kardinaalset ei tehta – ei muudeta maksusüsteemi, ei tehta haridus- ega haldusreformi – siis ma arvan, et me oleme väga kiiresti pankroti teel,» rääkis Arrak.

Statistikaamet teatas täna avaldatud Eesti rahvastiku prognoosis, et seniste trendide jätkumisel kahaneb Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra. Samuti tõuseb ülalpeetavate (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9 protsendilt 70,2 protsendile.

 
Tagasi üles