Möödakäija õige otsus päästis inimese elu

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ewa Roots paneb oma käed samasse asendisse, nagu ta tegi teadvusetut meest tänaval elustades. Ta meenutas, et tajus täpselt samasugust tunnet nagu siis, kui õppis elustamist mannekeeni peal. «Inimese rindkere vetrus täpselt samamoodi ja see tuttav tunne julgustas mind. Uskusin, et toimin õigesti,» ütles Ewa Roots.
Ewa Roots paneb oma käed samasse asendisse, nagu ta tegi teadvusetut meest tänaval elustades. Ta meenutas, et tajus täpselt samasugust tunnet nagu siis, kui õppis elustamist mannekeeni peal. «Inimese rindkere vetrus täpselt samamoodi ja see tuttav tunne julgustas mind. Uskusin, et toimin õigesti,» ütles Ewa Roots. Foto: Kristjan Teedema

Tartlane Ewa Roots sattus ühel päeval olukorda, kus tal tuli otsustada, kas kõndida rahvarohkes paigas tänaval kokku vajunud mehest mööda või astuda ligi ja uurida, kas kannatanuga ka keegi tegeleb.

«See on nii tüüpiline, kuidas vastutus hajub – inimesed seisavad hädasolija ümber ja mitte keegi ei julge otsustada, mida teha,» meenutas Ewa Roots 26. veebruari juhtumit, mil Tartu kesklinnas varises kokku vanem meesterahvas.

Ewa Roots tunnistas, et kui ta sai aru, et keegi juba helistab kiirabile, ning nägi, et ümberringi on palju teisi inimesi, mõtles temagi, et küll saadakse hakkama. Alles siis märkas, et lamava inimesega ei tegele keegi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles