Briti sõdurite ohvrid nõuavad õiglust

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1971. aastal Ballymurphys tapetute pereliikmed nõuavad uut uurimist selleks, et Briti riik paluks vabandust ja tunnistaks, et nende sõdurid tapsid süütuid tsiviilisikuid, mitte terroriste.
1971. aastal Ballymurphys tapetute pereliikmed nõuavad uut uurimist selleks, et Briti riik paluks vabandust ja tunnistaks, et nende sõdurid tapsid süütuid tsiviilisikuid, mitte terroriste. Foto: PA Wire

«See on minu töö, teie saate seda teha siis, kui ma olen kuue jala sügavusel,» meenutab Briege Voyle oma ema Joan Connolly sõnu, millega too lükkas tagasi laste pakkumised abistada kodutöödes. Päev, mil ema hauda lasti ning tema šokis abikaasa ja kaheksa last pidid omal käel hakkama saama, tuli ootamatult kiiresti. Kuigi nüüd juba ise mitmekordne vanaema, ütleb Voyle oma ema kohta ikka veel «emme».

1971. aasta 9. augusti õhtul vaatasid 14-aastane Briege ja tema õde Lääne-Belfastis Springfield Parkis, kuidas poisid loopisid kividega Briti sõdurite kasarmut. Tüdrukuid otsima tulnud ema andis neile käsu koju tulla. «Lojalistid teid ei tulista, küll aga sõjaväelased, kui te siia jääte,» olnud ta resoluutne.

Sündmused arenesid aga kiirelt. Tüdrukud kaotasid ema silmist ega pääsenud kohe ka koju. Kui nad sinna lõpuks jõudsid, ema polnud. Ta oli kadunud ka hommikul.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles