Martin Ehala: Väike-Eesti ja Suur-Eesti

Martin Ehala Foto: Peeter Langovits

Eestluse tulevik ei sõltu mitte üksnes demograafilistest protsessidest, vaid ka sellest, kuidas me eestluse olemust mõistame, kirjutab keeleteadlane Martin Ehala.

Veetsin kaks päeva Londonis väliseesti emakeeleõpetajate seltskonnas, kes olid kogunenud sinna üle Euroo­pa kogemusi vahetama. Nägin Londoni eesti lapsi igasuguse nahavärvi ja eesti keele oskuse tasemega ning vestlesin nende emadega, kes rääkisid, mida tähendab säilitada eesti keelt välismaal. Loomulikult tuli kõneks ka eesti keele jätkusuutlikkuse küsimus pikemas perspektiivis.

Rääkisin, et maailma 6000 keelest hääbub 21. sajandi jooksul tõenäoliselt 50–90 protsenti, ja esitasin küsimuse, et kui kõik maailma keeled panna oma elujõulisuse alusel ritta, kuhu siis eesti keel selles pingereas satuks. Umbes pooled kuulajaist arvas, et viimase 3000 hulka. Samalaadse gallupi tegi mõni aasta tagasi Postimehe veebileht ja tulemused ei olnud palju paremad. Seega, suur osa meie rahvuskaaslastest elab rahulikult arvamusega, et eesti keel on üks armas, aga kahjuks liiga väike ja väljasurev keel.