Urmas Sutrop: kodakondsusest, põhiseaduslikust patriotismist ja keelest

Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Foto: Egert Kamenik

Viimasel ajal kostab mitmelt poolt hääli, et Eesti riik peaks lõdvendama oma kodakondsuspoliitikat. Jagama seda vasakule ja paremale ka neile, kes pole selleks soovi avaldanud ega valda vähimalgi määral eesti keelt. Kodakondsus aitavat neil paremini osaleda Eesti saatuse määramisel, osaleda riigikogu valimistel jne.

Eriti soovitav olla, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutel oleksid täpselt samasugused õigused nagu sünnipärastel Eesti Vabariigi kodanikel. Eelkõige ei tohtivat kord saadud kodakondsust enam kunagi ära võtta, mis siis, et nad siis ka Vene Föderatsiooni kodakondsuse võtavad.

Kostab ka hääli, et eesti keel ei olevatki Eesti kodakondsuse puhul enam üldse vajalik, peaasi et kodanikud põhiseadust austavad. Sellel põhineb ka pead tõstev kontseptsioon põhiseaduslikust patriotismist, mis ei pea keeleoskust enam tähtsaks. Iga kodaniku kohustuseks riigi ees on käituda vastavalt põhiseadusele ja oma tegevuses lähtuda selle väärtustest.