P, 27.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Võimuliit leppis kokku ministrikohtade jaotuses

Veel täiendatud kell 22.11!
Võimuliit leppis kokku ministrikohtade jaotuses
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Peaminister Taavi Rõivas.
Peaminister Taavi Rõivas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) jõudsid täna kokkuleppele, et Reformierakond saab uues valitsuses kaheksa ja sotsid kuus kohta, varasemaga võrreldes kaotatakse regionaalministri amet ning luuakse nii sotsiaal- kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse senise ühe koha asemele kaks ministrikohta.

Uues valitsusliidus on Reformierakonnal peaministri, välisministri, siseministri, rahandusministri, tervise- ja tööministri, keskkonnaministri, väliskaubandus- ja ettevõtlusministri ning kultuuriministri koht. SDE saab uues koalitsioonis kaitseministri, sotsiaalhoolekande ministri, majandus- ja taristuministri, haridus- ja teadusministri, põllumajandusministri ja justiitsministri portfelli ning lisaks ka riigikogu esimehe ametikoha.

Senise Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusega võrreldes säilitab Reformierakond pea-, välis-, rahandus-, keskkonna- ja kultuuriministri koha. Kui seni oli parteil ka sotsiaalministri koht, siis uues valitsuses saab erakond ühe osana tervise- ja tööministri portfelli. Lisaks võtab Reformierakond siseministri ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministri positsiooni, partnerile antakse aga justiitsministri koht.

Ministrikandidaadid selguvad lähipäevil

Reformierakonna juhatus arutab ministrikandidaatide nimetamist kas selle nädala teises pooles või järgmise nädala alguses. SDE kandidaadid peaksid selguma lähipäevil.

Reformierakondlasest peaministrikandidaat Taavi Rõivas ütles koalitsioonikõneluste järel ajakirjanikele, et erakonnad soovivad muuta riigijuhtimist Soome eeskujul dünaamilisemaks ja võimaldada ministritel juhtida valdkondi, mis ei pruugi kattuda jäigalt ministeeriumide piiridega. «Me ei muuda ministeeriumide arvu, küll aga on nüüd ja edaspidi võimalik valitsustel võrdsete õigustega ministreid ametisse nimetada vastavalt sellele, millised on valitsuste prioriteedid,» lausus ta.

Rõivase sõnul on Reformierakonna ja SDE koalitsiooni prioriteedid seotud sotsiaal- ja majandusteemadega ning seetõttu on mõlemasse ministeeriumi planeeritud tulevikus kaks ministrit.

Majandus- ja taristuminister hakkab kokkuleppe järgi tegelema transpordi, siseturu, energeetika ja side ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister majandusarengu ja väliskaubanduse valdkonnaga. Tervise- ja tööministrile jäävadki vaid tervishoiu ja tööturu ning sotsiaalhoolekandeministrile perepoliitika, pensionide, hoolekande ja võrdõiguslikkuse teemad.

SDE esimees Sven Mikser selgitas, et valitsuse struktuuri arutati juba Siim Kallasega, kui ta oli veel Reformierakonna peaministrikandidaat. Tema sõnul leiti, et Eesti valitsemismudel ja valitsuse struktuur on praegu liiga jäik ning valitsusel peaks olema võimalik koalitsiooni prioriteetidele ja vastava ajahetke vajadustele vastutusalasid dünaamilisemalt ümber korraldada.

Mikser märkis, et ka Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis on mõne Eesti ministeeriumi haldusala praegu väga lai - esmajoones kehtib see tema sõnul just majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi kohta. Samuti tõi ta näiteks, et pea kõigis Euroopa Liidu riikides on olemas eraldi tervishoiuministri ja sotsiaalhoolekandeministri koht.

«See ei tähenda, et me tahaksime juurde tekitada bürokraatiat või valitsemist muuta kulukamaks, vastupidi, meie koalitsioonilepe näeb ette valitsemiskulude kokkuhoidu päris märkimisväärses ulatuses,» ütles Mikser Postimehele.

See ei tähenda, et me tahaksime juurde tekitada bürokraatiat või valitsemist muuta kulukamaks.

Ta lisas, et kui kaks ministrikohta luuakse juurde, siis samal ajal kaotatakse ära regionaalministri koht. «Regionaalvaldkond praegusel kujul läheb siseministri alla, aga regionaalministri valitsemisalas on ka mitmeid funktsioone, mille korraldusõigus peaks liikuma sotsiaalhoolekandeministrile,» selgitas ta.

Muudatused eeldavad seaduse muutmist

Koalitsiooniläbirääkimistel otsustatud ümberkorraldused valitsuse struktuuris eeldavad valitsuse seaduse muutmist, mida uus võimuliit soovib võimalikult kiiresti teha. Muudatuse jõustumiseni saavad majandus- ja kommunikatsiooniministri ning sotsiaalministri portfelli sotsiaaldemokraadid ja Reformierakonna ministrid nimetatakse samadesse ministeeriumidesse portfellita ministriteks.

«Praegu nimetatakse ministrid ametisse olemasoleva valitsuse seaduse raames, nii et eeldatavasti järgmisel nädalal, kui valitsus ametisse asub, tulevad SDE ridadest nii majandus- ja kommunikatsiooniminister kui ka sotsiaalminister,» kinnitas Mikser, lisades, et seadusemuudatusega soovib koalitsioon kõigi valitsuse liikmete staatuse võrdsustada.

Mikser ütles ka, et kuigi SDE ülejäänud ministrikandidaatide nimesid ta täna veel välja ei pakuks, saab temast suure tõenäosusega uues valitsuses kaitseminister. Samas ametis töötas Mikser ka aastatel 2002-2003 toonases Siim Kallase valitsuses.

«See on praegusel ajahetkel erakordselt kaalukas portfell ja see tõepoolest minu kätte saab. Kindlasti on ka oluline, et mul on selle ministeeriumi juhtimise kogemus varasemast elust, mis tähendab, et praeguses julgeolekuolukorras väga pikka sisseelamisaega mulle ei anta,» ütles Mikser Postimehele.

Rõivas saab riigikogult volitused uuel nädalal

Reformierakonna ja SDE koalitsioonileping saab allkirjad neljapäeval enne riigikogu juhatuse valimisi, juhul kui leppele annab teisipäeva õhtul heakskiidu Reformierakonna ning päev hiljem SDE volikogu.

Tõenäoliselt esmaspäeval esitab peaministrikandidaat Taavi Rõivas riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise alustest, misjärel otsustab parlament läbirääkimisteta avalikul hääletusel, kas anda peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volitused.

Riigikogult volitused saanud peaministrikandidaat peab esitama seitsme päeva jooksul uue valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab valitsuse kolme päeva jooksul ametisse. Uus valitsus astub ametisse vande andmisega riigikogu ees, millega algavad uue ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Seejärel vabastab president eelmise valitsuse ametist.

Märksõnad
Tagasi üles