Eestis on rasvunuid arvatust enam

Katre Tatrik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli kliinikumi endokrinoloogi Triin Egliti doktoritööst selgub, et eestlaste hulgas on rasvunuid palju rohkem kui arvatud: enam kui kolmandik täiskasvanud eestlastest on rasvunud. See tähendab, et nende kehamassiindeks on üle kolmekümne.
Ülikooli kliinikumi endokrinoloogi Triin Egliti doktoritööst selgub, et eestlaste hulgas on rasvunuid palju rohkem kui arvatud: enam kui kolmandik täiskasvanud eestlastest on rasvunud. See tähendab, et nende kehamassiindeks on üle kolmekümne. Foto: Margus Ansu

Alles aasta tagasi teatas tervise arengu instituut, et Eestis on iga teine täiskasvanu ülekaaluline või rasvunud. Seejuures oli esimesi oluliselt rohkem kui viimati nimetatuid: rasvunud arvati olevat iga viies. Äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöö kinnitab aga, et tegelikult on meie seas rasvunud lausa iga kolmas.

Paks ja veel paksem. Nii võiks teravas rahvakeeles vahet teha ülekaalulisel ja rasvunud inimesel. Meditsiinis otsustatakse rasvumise ja ülekaalu üle kehamassiindeksi alusel. See leitakse jagades inimese kaalu kilogrammides tema pikkuse ruuduga meetrites.

Kui saadud arv jääb vahemikku 25 kuni 30, on inimene ülekaaluline. Ent endokrinoloog Triin Eglit toob oma doktoritöös välja, et 32 protsendil Eesti täiskasvanutest on kehamassiindeks 30 või suurem. Tähendab: nad on rasvunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles