Mees, kes mäletab tagurpidi liikuvat aega

, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mait Malmsteni käed on ses näitemängus   sama kõnekad kui sõnad.
Mait Malmsteni käed on ses näitemängus sama kõnekad kui sõnad. Foto: Ervin Õunapuu

Mait Malmsteni monolavastus on köitev mõttemängu kõrgpilotaaž.

Jah, Bulgaaria kuulsale näitekirjanikule meeldis oma näidendi «Titanicu orkester» Eestis nähtud lavastus nii, et ta söandas oma seitse aastat kirjutatud mononäidendi «Fenomen» maailma esmaesitamise au eestlastele anda. Ma ei tea, mis nipiga produtsent Märt ­Meos Mait Malmsteni ta hõivatuses mängima sai, aga see, et nii läks, näis olevat rõõm näitlejale ja on kindlasti ka vaatajatele.

Hristo Boychevi mononäidend on sedasi kirjutatud, et annab palju tõlgendusvõimalusi nii näitlejale, kunstnikule kui lavastajale. Milline vorm ja vormistus? Mait Malmsten, Ervin Õunapuu ja Madis Kalmet on valinud napima, täpse ja mõtlemispause lubava tee. Sellise, kus näitleja sarm ja vaatajate kujutlus- ja kaasamõtlemisvõime teineteist ergutavad, erutavad. See on teater selle sõna kõige paremas mõttes

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles