Jalgrattaõnnetuste arv Tallinnas on kahekordistunud

Jalgrattaõnnetused kipuvad juhtuma Paldiski maantee lõigul, mis jääb Sõle tänava ristmikust kesklinna poole. Foto: Mihkel Maripuu

Jalgrattasõit on Tallinnas viie aasta taguse ajaga võrreldes muutunud vähemalt kaks korda ohtlikumaks.

Kuigi inimesed võib-olla ei taju linnas jalgrattaga sõitmist ohtlikuna, näitab statistika, et kui 2009. aastal juhtus Tallinnas jalgratturitega 26 õnnetust, siis 2011. aastal 53 ja 2012. aastal 50.

«See oht, mis objektiivselt eksisteerib, on ka üks põhjus, miks jalgrattaliikluse kasv ei ole väga kiire,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov äsjastel linnade ja valdade päevadel.

Tema sõnul tehti hiljuti üks uuring, mille käigus küsiti inimeste käest muu hulgas, mis on peamine probleem, mis takistab jalgrattaga liiklemist.

«Ja peamine ei olnud oht liikluses, vaid jalgratta turvalise hoiukoha puudumine. Umbes kolmandal kohal oli põhjus, et muidu sõidaks küll jalgrattaga, aga see on ohtlik. Võib öelda, et see on teatud määral ka ettekääne,» rääkis professor.

«Võib-olla need inimesed, kes sõidavad, ei tunneta seda ohtu. Aga kindel on, et see ohutunnetus, on sellel alust või mitte, on üks asi, mis jalgrattaliikluse kasvu piirab,» lisas ta.

Professor ütles, et kui jalgrattaliiklus kasvab Tallinnas nii kiiresti, kui ennustatakse, siis tuleks ka valmis olla edaspidi neid riske maandama.

Kümnekordistunud risk

Antovi sõnul näitab aastate 2002–2012 statistika (2013. aasta kohta andmeid veel pole – toim), et Tallinnas juhtunud jalgrattaõnnetuste arv on viimastel aastatel kasvanud. 2000. aastate esimesel poolel ja keskel oli õnnetusi 30–40 aastas. 2009. ja 2010. aastal jäi see arv alla 30, aga 2011. aastal oli 53 ja 2012. aastal 50 õnnetust.

«Võib-olla need arvud iseenesest ei ütle midagi, aga kui vaatame, kui suur on jalgrattaõnnetuste osakaal kõikidest sellistest liiklusõnnetustest, kus inimesed on saanud vigastada või surma, siis on need arvud üsna murettekitavad. Jalgrattaõnnetuste arv jääb 7–12 protsendi vahele kõikidest õnnetustest,» rääkis ta.

«Kui jalgratturite osakaal on üks-kaks protsenti liiklusest ja nendega juhtunud õnnetuste arv on kümme korda suurem, siis see tähendab, et riski suurus näiteks ühe kilomeetri läbimisel jalgratta või autoga erineb kümme korda. Jalgrattaid on vähe, aga inimkahjudega õnnetustest iga kaheksas või kümnes on jalgrattaga juhtunud õnnetus,» selgitas ta.

Ka see, kui palju on Tallinnas jalgratturitega juhtunud õnnetusi võrreldes samasuguste õnnetustega kogu Eestis, on Antovi sõnul tähelepanuväärne.

2013. aastal registreeritud jalgrattaõnnetustest juhtus 26,3 protsenti Tallinnas, 2012. aastal aga 33,8 protsenti.

«Arusaadavatel põhjustel juhtuvad jalgrattaõnnetused eelkõige soojemal ajal, aga see pole päris reegel. Sügisel-talvel-kevadel juhtub kümmekond õnnetust aastas ja ülejäänud 30–50 siis, kui ilmad on ilusad,» lausus Antov.

Tööpäevadest juhtub Tallinnas kõige rohkem õnnetusi reedeti. Laupäeviti ja pühapäeviti on õnnetusi vähem kui tööpäevadel. Kellaajaliselt juhtub kõige rohkem õnnetusi õhtuse tipptunni ajal kella 17–19.

Õnnetused magistraalidel

Antovi sõnul näitab statistika, et 78 protsenti jalgrattaõnnetustest juhtub meestega. Ka kõik viis jalgrattaõnnetustes hukkunut olid mehed.

«Naised pidada üldse liikluses alalhoidlikud olema, küllap kehtib see ka jalgrattaliikluse kohta. Huvitaval kombel langeb õnnetuste põhiraskus täiskasvanud meestele, kellel peaks juba mõistus peas olema, 25–35 aastat vanad. Nemad on ka see elanikkonna kontingent, kelle seas on kõige rohkem autojuhte,» lausus professor.

Teine vanusegrupp, kes jalgrattaõnnetustes viga saavad, on 10–20-aastased. Õnnetusse sattunud naisratturid on valdavalt 25–30-aastased.

«Õnnetused juhtuvad eelkõige seal, kus on kõige rohkem liiklust, ning ka seal, kus on kiirust. Need on linna tähtsaimad magistraalid, kus kiputakse kiiresti sõitma, kus liiklust on palju ja kus jalgratturil ei ole võib-olla ka kõige paremaid liiklustingimusi,» lausus Antov.

Statistika järgi on jalgratturi jaoks Tallinnas kõige ohtlikumad Paldiski maantee, Pärnu maantee ja Narva maantee.

Ohtlikumatel teedel on paar-kolm kontsentratsioonikohta. Nii juhtuvad Pärnu maanteel õnnetused politseimaja läheduses ja Nõmme keskuse piirkonnas. Paldiski maanteel on ohtlikud aga Sõle ristmikust linna poole jääv lõik, Merimetsa kant ja Harku järvest mööduv teelõik.

Õnnetused jalgratturitega

•    Kokkupõrge sõidukiga küljelt     203

•    Muu liiklusõnnetus    58

•    Kokkupõrge vastutuleva sõidukiga    29

•    Kokkupõrge jalakäijaga    26

•    Sõidukite külgkokkupõrge    17

•    Kokkupõrge ees liikuva sõidukiga    13

•    Sõiduki ümberpaiskumine teel    9

•    Kokkupõrge ees seisva sõidukiga    7

•    Kokkupõrge teevälise takistusega    2

•    Kokkupõrge loomaga    1

•    Kokkupõrge teel oleva takistusega    1

•    Sõiduki teelt väljasõit    1

Allikas: Dago Antov