Möödunud sajandi 70ndatel aastatel rahustasid Ladina-Ameerikasse raha paigutanud investorid end sellega, et seekord suunati muu maailma säästud sellesse problemaatilisse maailmajakku pangalaenudena. Neli aastakümmet varem hiiglasliku kahjumiga lõppenud võladraamas olid nimelt kesksel kohal olnud võlakirjainvesteeringud. Et üksikutel suurtel laenuandjatel on võlgnike tausta uurimiseks ja käitumise jälgimiseks suurem huvi ja võimalused kui hajutatud võlakirjainvestoritel, siis pidi see asjakorraldus uue kriisi välistama. Kui Mehhiko valitsus 1983. aasta augustis teatas oma võimetusest laenulepinguid täita, tabas sama saatus mõne nädala jooksul veel umbes tosinat arengumaad.