Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper on vägistamisjuhtumite koha pealt oma arvamust väljendanud juba varem ning ei ole seda muutnud – vägistamise puhul on alati süüdi vägistaja.
Võrdõigusvolinik: vägistamise puhul on alati süüdi vägistaja
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
9. aprill 2014, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui rääkida seksuaalkuritegudest, siis peab voliniku kinnitusel pidama silmas seda, et vägistamine on tõsine isikuvastane kuritegu.
Sepper on seisukohal, et ohvri eelnev käitumine ja väljanägemine ei kahandada kurjategija vastutust oma tegude eest. On selge, et süüdlast tuleb otsida teo toimepanijate seast ning küsida tuleb teo toimepanija, mitte ohvri tahtluse järele, on voliniku seisukoht.
Kui tegu on vägistamisega, on süüdi vägistaja, ilma eranditeta.
Vägistamisse kui isikuvastasesse kuriteosse tuleb suhtuda täie tõsidusega.
Lääne maailma õigusteadlased on uurinud aastakümneid, kas õigussüsteem käib naistevastaste seksuaalkuritegude uurimisel kannatanuga teisiti ümber kui teiste isikuvastaste kuritegude puhul, kinnitas Sepper. Miks küsitakse tihti uurimisel või ka kohtus kannatanu tahte ja käitumise, riietuse jms järele? Miks eeldatakse sageli, et vägistamise puhul – mis on isiku kehalist puutumatust väga räigel viisil rikkuv kuritegu - võib tuua paralleele kahe täiskasvanu omavahelise kokkuleppelise seksuaalsuhtega?
Ka Eestis on ajakohane küsida, kas meie õigussüsteem ja selle rakendajad suhtuvad piisava tundlikkuse ja mõistmisega seksuaalkuritegude ohvrite abistamisse ja teo toimepanija karistamisse, leiab volinik.
Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees sõnas Rootsi televisioonis laevadel aset leidvaid vägistamisjuhtumeid kommenteerides, et naised peaksid alkoholi tarvitades olema juba teadlikud sellest, et nad võivad langeda vägistamise ohvriks.