Meil on nüüd minister, kes vastutab tervise- ja töövaldkonna eest. Meil on ka pikka aega olnud haridus- ja teadusminister. Meil on nüüd isegi peaminister, kes teab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna probleeme rohkem kui tema eelkäijad. Ja tore ongi. Mida meil aga pole? Meil pole riigikogus sisuliselt ei haridus- ega tervishoiukomisjoni. Mõlemad valdkonnad aga laiad, mõlema puhul on tegemist, paralleelselt koos kaitsevaldkonnaga, riigi eluspüsimiseks hädavajalike valdkondadega.
Tellijale
Anneli Kannus: iga mees ajab oma asja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töistes tegemistes nii tervishoiu- kui ka haridusvaldkonnaga kokku puutudes on mulle selgeks saanud, et «iga mees ajab oma asja». Koostööd püütakse teha, kuid liiga sageli kukub lahenduste leidmise või otsima hakkamise osa lihtsalt kahe osapoole vahele maha. Otsustuspädevust suunatakse mõlemalt poolt teisele osapoolele, kusjuures – selles oleme kõik päris osavaks muutunud.