Jaanus Karilaid: uus leping hülgab rahvuslikud huvid

Jaanus Karilaid Foto: Eduard Laur

Täna jõuab Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise seadus riigikokku esimesele lugemisele. Kas Eestil oli sellist piirilepingut vaja ja kas pärast Venemaa agressiooni algust Ukraina vastu tuleks see ratifitseerimata jätta või on hoopis rohkem põhjust kokkulepitu heaks kiita?

Tartu rahuleping on olnud meie omariikluse piibel. Päris kummaline on nüüd rääkida sellest mineviku vormis. Imetlusväärse diplomaatilise osavusega sai Jaan Poska läbirääkimiste laua taga Eesti Vabariigile Vabadussõja kaasabil territoriaalse piiri, iseseisvuse ja reguleeritud majandussuhete alused.

Just suveräänse riigi piiri koos reguleeritud majandussuhetega võib pidada riigimehelikuks triumfiks. Tollane Eesti poliitiline eliit kasutas oskuslikult välisliitlaste abi ja Venemaa nõrkust ning lähtus venelastega suheldes pariteetsuse printsiibist. Poska ei usaldanud bolševikke, aga 1919 oli ta nõus oma isiklikud hinnangud kõrvale jätma ja tegutses ainul­t laiemas mõõtkavas.